Osa Minust [The FO&O (The Fooo Conspiracy) fan fic]

-2-

Ärkasin tänu äratuskellale kell kaheksa ning pidin kohe liigutama hakkama, et õigeks ajaks tööle jõuda.

Olin ainuke, kes juba see nädal tööle läks, sest mõlemad tüdrukud alustavad alles järgmisel nädalal.

Ma ei saanud lasta neil aga poole päevani magada, nii et tegin majas liikudes võimalikult palju lärmi. Teadsin, et eilsest pidutsemisest valutavad neil ka pead, mis aitas mul tüdrukutele närvidele käia.

"Kuule, buldooser, võta tuure maha!" hüüdis Marleen oma toast, kui ma köögis meelega pannidega kolistasin. Tegelikult mul ei läinud neid köögiriistu vajagi.

Naersin Marleeni üle ning lükkasin pottide ja pannidega sahtli valjult kinni.

Panin lõpuks tagi selga, tõmbasin ketsid jalga, haarasin autovõtmed ja lahkusin korterist.

Sõit mu töökohta ei olnud eriti pikk. Vaid 15 minutit.

"Tere!" hüüdsin muusikapoodi sisse astudes.

"Tere!" vastas minuvanune kutt mulle leti tagant.

"Ma olen Teresa. Pidin täna alustama," tutvustasin ennast.

"Mina olen Kyle, aga ma viin su siis juhataja juurde," ütles ta.

Olin kindel, et töö muusikapoes sobib ja meeldib mulle. Peamiselt, sest mulle meeldib väga kitarri mängida ning ka sellepärast, et muusikapoes on vabam õhkkond.

Juhatajaga rääkinud, kirjutasin oma töölepingule alla ning Kyle pidi töö mulle selgeks tegema.

"Okei, palju sa muusikainstrumentidest tead?" päris kutt, kui me kontori poolelt poodi jõudsime, ja ta sasis korra oma tumepruune juukseid. Selle liigutuse käigus silmasin tema pikkade varrukate alt tätoveeringuid.

Pilgu tema käsivarrelt saanud, vastasin: "Kitarridest tean üht-teist, veidi ka trummidest."

"Sa mängid trumme ja kitarri?" küsis Kyle üllatunult.

"Ainult kitarri, aga ma tahaks väga trumme osata," vastasin.

"Ma võin aidata," pakkus kutt lahkelt.

Olin üllatunud, et esimene (okei, tegelikult teine) inimene, kellega ma tuttavaks sain, oli nii sõbralik. Mitte, et ma kurdaks.

"See oleks tore!" nõustusin, "aga hetkel pean ma aru saama, mida kuradit ma siin tegema pean."

Kyle naeris ning asus siis seletama: "Põhimõtteliselt, see pood koosneb kahest osast. Siin on plaadid ja vinüülid ja tagapool on pillid. Kui keegi midagi küsib, vastad nende küsimustele, kui ise ei oska, võid minu appi kutsuda. Arvutis on kirjas kõik meil hetkel sees olevad albumid, nii et selle järgi saab plaadi olemasolu kontrollida."

"Okei," laususin ja noogutasin vaikselt kaasa.

"Ja ma arvan, et ma oskan sulle juba esimese tööülesande anda," muigas kutt kavalalt.

Kortsutasin tema käitumise peale kulmu.

"Täna just enne sinu siia jõudmist, tuli meile paar kastitäit uusi albumeid. Sa pead need andmebaasi sisestama ja riiulitele panema," lausus Kyle siiani muiates.

"Kui palju on paar kasti?" pärisin. Olin kindel, et asja konks on just albumite kogustes, sest niisama ei tundunud see üldsegi nii hull ülesanne.

"Viis kui ma õigesti mäletan," ütles poiss peale veidikest mõtlemist.

"Davai, teeb ära!" nõustusin. Mis see viis kasti ikka ära oli?

"Eks näis, jah," naeris Kyle ja hakkas lao poole kõndima.

Kui ma siia poodi sisse astudes juba imestasin, kui palju erinevaid albumeid siin müügil on, siis laoruumi sisenedes pidin ma istuli kukkuma. Seal oli kaks korda sama palju plaate kui müügihallis.

"Tavaliselt on meil ainult kaks või kolm eksemplari ühest albumist väljas ja ülejäänud on siin taga. Need on e-poe jaoks ning kui saalist midagi otsa saab, on siit kohe uusi võtta," seletas Kyle, kes oli mu üllatunud nägu näinud.

"Palju siin neid albumeid on?" pärisin imestunult.

"Ma ei ole vaevunud neid üle lugema, aga andmebaasist peaks see välja tulema," lausus kutt ja vajus seejärel mõttesse. "Kurat, ma pole ise kunagi mõelnud palju neid albumeid siin on."

Samal ajal kui Kyle endamisi plaate üle lugema hakkas, liikusin M-tähega algavate artistide ja bändide riiuli juurde.

Leidsin sealt riiulist kiiresti "The Black Parade" albumi (mida oli tegelikult kokku viis tükki) ja see juhatas mind My Chemical Romance esimese albumini, millele ma polnud siiani suutnud küüsi taha ajada.

"Ma ütlesin, et leian su," rääkisin omaette ning võtsin albumi enda kätte. See oli kahjuks viimane "I Brought You My Bullets You Brought Me Your Love'i" plaat, mis arvatavasti välistas võimaluse, et ma saaksin selle kuidagi endale.

Ohkasin pettunult ning hakkasin plaati tagasi riiulisse toppima.

"Kui sa tahad seda võid võtta. My Chem ei lähe kahjuks kellelegi enam nii peale. Esimene album on eriti ebapopulaarne, millest on tegelikult jumala kahju. See on minu lemmikalbum neilt." Kyle oli minu selja taha hiilinud. Kas just hiilinud, aga ma lihtsalt ei pannud tema liikumist tähele.

"Sa kuulad MCRi?" imestasin. Ma olin juba vaikselt hakanud leppima faktiga, et olen üks väheseid, kes on kinni 2006 aastas ja fännab My Chemical Romance'i.

"Jaa, muidugi. Gerard Way on geenius," ütles Kyle ning naeratas.

Vaatasin teda üllatunud pilgu ja suurte silmadega.

"Ma armastan sind," libises üle mu huulte enne, kui endale aru andsin.

Kutt hakkas valju häälega naerma.

"Sa oled ka lahe," muigas ta, kui oli maha rahunenud. "Tule, ma näitan sulle su töö lõpuks kätte."

Noogutasin. Muidugi oli mul veidi piinlik, et olin Kyle'ile midagi sellist öelnud, kuid õnneks suutis ta selle üle lihtsalt naerda ning arvatavasti mõistis mind. Lõppude lõpuks kuulab ta ju ka ise My Chemi ja saab aru, kui raske on leida selle bändi fänne.

Hakkasin albumit riiulile panema ning jätsin sellega oma peas juba hüvasti.

"Ma ju ütlesin, et sa võid selle endale jätta," lausus Kyle, kes nägi minu nördimust, kui ma plaadi käest panin.

"Päriselt?" küsisin üle.

"Jaa, ikka. Siin ei tehta temaga midagi ja keegi teda nii kui nii ära ei osta," lubas kutt ning hakkas viie suure kasti poole kõndima, mis lao seina ääres seisid.

Krabasin albumi kiiresti tagasi oma kätte ja järgnesin Kyle'ile.

"Ja palun, siin on sinu tänane töö." Kutt osutas viie pappkasti peale, mis silma järgi mahutasid nii 80-100 CD-plaati.

"Sa teed nalja, eks?" kortsutasin Kyle'i poole kulmu.

"Eip," ütles ta muretult. "Küll sa ikka valisid hea päeva, millal tööle hakata," muigas Kyle ja patsutas mulle õlale. "Edu!"