Liiah

L

Kas te olete vahel end üksinda tundnud?

Kas te olete end vahel ebavajalikuna tundnud?

Ma tunnen seda iga päev. Välimuselt küll tundub, et olen õnnelik ja nii edasi?

Ei, ei, ei. Nii see küll ei lähe, mina ja õnnelik. Puihh. Ma kohtusin rõõmsuse ja õnnega üle kolmsaja aasta tagasi. Minu elu on keeruline, täis mõistatusi. Mõistatusi, mis ma üks päev kardan, et lõpetavad mu elu. Ma ei ole selline, kes arvatakse mind olevat. Ma olen hullem kui mõrtsukas, kes jookseb relvaga tänaval. Ja ma jään ka selliseks.

Vangla on põhiliselt minu kodu. Jah, lugu läheb edasi, mul on poolõde, kes mind koos kasuemaga välja viskas kui isa teisele poole maakera rändas. Kas nad ültse märkavad, et mind enam ei ole. Ma arvan, et mitte. Kasuema Grisselda on mässinud nagu madu isa ümber oma sõrme.

Aga nad kõik on juba surnud. Jah, ma olen oma kolmsada viiskümend kuus aastat vana. Kes oleks seda arvanud, jah. Minu elu ei ole roosiline nagu mõndadel. Ma olen ise oma kodust pagendatud poolõe tõttu. See oli küll umbes kolmsada aastat tagasi, aga ikkagi see jätab oma jälje. Suure tumeda jälje.

Mõned vaatavad mind tänaval nagu tüdrukut, kellel on kõik, aga kas keegi kunagi ültse viitsib vaadata sügavamale. Sügavamale minu sisemusse, mis ei olegi nii puhas. Mind vaadatakse nagu rikast, ärahellitatud tüdrukut, kes end koguaeg purju joob ja siis vanglasse satub. Kas keegi kunagi vaatab mu sisemusse. Kas keegi üldse kunagi julgeb.

Võib-olla ma olen paranoiline, et sellised mõtted mu peas rändavad kuid need on ju tõesed. Killuke minu elust. Minu tõelisest elust. Vahel ma soovin, et ma kaoksin, sureksin. Ma ei suuda elada teadmisega, et olen surematu. Kes suudaks elada igavesti? Algne mõte on sellest muidugi lahe, aga lõpuks see hävitab su. Teised sinu ümber surevad, sina elad edasi ja ei sure. Sa oled surematu, sind loodi millekski, elu ei ole alati õiglane ja see oled sina.

Sa pead suutma selle teadmisega elada, see on sinu otsus kuidas, aga sa pead suutma. Sina elad seda elu, mida sa lood endale. Tee endale meelepäraseid otsuseid, ära tantsi kellegi teise pilli järgi. Mitte kunagi ära tee seda. Tee mida sina tahad. Ära mine kiusatustega kaasa. Su otsus saab saatuslikuks.

Isegi surematud soovivad vahel oma surma. Vähemalt mina soovin ennast jälle tunda surelikuna. Kasvõi minutiks ja siis võin jälle surematu olla.

Vahel sa tunned ennast üksiklaselt. See on ka vahel parim. Ära usalda väga kergelt kedagi, nad võivad pärast lõpetada sulle haiget tehes ja sa oled siis veel rohkem murtud. Su hing, su aura ja su sisemus. Minu pealt on isegi näha, et välimus on petlik.

Kuidas ma niimoodi edasi suudan elada? Ma soovin aina rohkem oma hingele rahu anda. Minu hing on kolmsada viiskümend kuus aastat vana, aga ma olen lõksus seitsmeteist aastase kehas. Ma soovin pääseda oma kehast. Ma soovin ... lõpuks rahu saada...