Liiah

i

Mida te arvate? Kas elu saab veel hullemaks minna? Kas see on ültse võimalik? Ma tahan oma kehast vaba olla. Ma tahan vaba hingena oma mõtted minema pühkida. Lõpuks vaba olla sellest koormast. Lõpuks tähtede vahel hõljuda. Vaadata nagu paljud teised surelikud taevasse ja uskuda, et midagi muutub. Midagi muutub paremaks, aga seda ei juhtu kunagi. Midagi ei lähe paremaks. Ainuke vahe on, et nemad ei taha oma surma, nad põgenevad selle eest ja mina, ma just tahan oma surma ja üritan leida viisi surra.

Ma ei soovi olla siin maailmas kus kõik toimub nii, et ma ültse surematuks sain. Ma olin ühe labori TICC'i (The Immortal Creatures Creator)'i eksperiment kuid midagi läks veidi viltu, muidugi neil õnnestus mind surematuks luua kuigi sellega olid mõned nähud näiteks mind ei ole võimalik võita, ma olen ääretult tugev, arukas või siis seda, et ma olen nagu midagi vampiiri sarnast ainult hullem.

Ma soovin surra. Lõpuks vaba olla. Vaba nagu mõned linnud. Vaba sellest gravitatsioonist. Vaba neist seadustest. Ma loodan, et ma saan varsti surma. Ma ei ole juba kakskümend aastat kellestki toitunud. Ja ma ei toitu kellestki kunagi. Ma suren verepuudusse. Söögipuudusse. Kuid ikka veel ei ole olnud lootust, sest keegi ei saa ka ju mu kaela kahe korra keerata. Ümber minu tekib midagi nähtamatu kilbi sarnast kui keegi mulle midagi halva soovib. Kui ta mulle otsa peale tahab teha.

Lootus on maailmast kadumas. Kadumas sootuks. Kadumas kuhugi solgitorru. Haihtumas õhku. See võiks olla minu hing, mis lendleb. Lõpuks haihtub. Haihtub õhku. Lahustub nirisevaks ojaks ja niriseb mööda asfaltteed solgitorru. Solgitorus segunevad su mured ojakeses teiste hingede murega ja sa oled vaba. Sul ei ole enam koormat, sest su koorem langes su õlgadelt ... solgitorru.

Hinge vabandus on see mida ma otsin. Otsin, kuidas koorem õlgadelt veeretada, keha maha jätta ja vaba hing taevasse saata. Kõik on oma elu lõpuks rahu teeninud. Rahu sellest lärmist, mida tänapäevil muusikaks peetakse. Muusika, mille rütmiks on tänapäevi tänava lärm.

Loodan, et kunagi mu sõnum jõuab teile kohale ja teate, et elu ei ole alati ainult tants ja laulupidu. Vahel tulevad elus mõned pääsematud järjekorrad ette ja siis tuleb need seljataha jätta ja vapralt edasi kõndima. Kas või surmast läbi. Vahel võib-olla surm kõige parem asi mis juhtuda saab. Vahel sa lausa ootad seda. Ootad, et mingi hetk oleksid sa oma kehast vaba, et sa saaksid oma hingele rahu anda, sest see hakkab su sisemust sööma ja siis pääsed sa põrgusse ennast lappima. Enda hinge pooleks rebima. Enda teed unustusse looma. Enda teed unustamisse looma. Enda teed, et sind unustataks ja õhuks muutma. Ennast hävitama nii sisemiselt kui ka välimiselt. Ennast tolmuks muutma ... mustaks põlenud tolmuks. Lahkuma ültse universumis viibimisest. Unustama, kes sa oled.