Mineviku varjud (One Direction Fanfiction)

2.osa

„Tule edasi“ ütles Niall ja ma astusin sisse.

Liikusin siis elutuppa ja istusin diivanile, Niall minu kõrvale.

„Nii, millest siis rääkida tahtisid?“ küsis ta muigega.
„Kui me eile kohtusime, siis ma mõistsin, et ma ei saa seda enam varjata.“ vaatasin nüüd talle otsa. „Niall, meil on 2 aastane tütar“

Poisi nägu läks täiesti tõsiseks. Ta vaatas mulle otsa, nagu oleks keele alla neelanud. Peale pikka vaikust hakkas ta lõpuks rääkima.

„Mul, meil on kaheaastane tütar?“
„Jah. Ta nimi on Brianne“ vastasin ja ulatasin talle pildi, mille kaasa olin võtnud. „See pilt on umbes nädal tagasi tehtud“

Poiss vaatas pikalt seda pilti. Ta pilk oli suunatud ainult sellele fotole.

„Miks sa varem seda ei rääkinud?“
„Sul oli karjäär ja ma ei tahtnud seda rikkuda“
„Ja millal sa mulle sellest kavatsesid rääkida“
„Ausalt, mitte kunagi“
„Aga kus ta praegu üldse on?“
„Mu onutütre Katy juures. Ta on koguaeg seal elanud. Ma olen teda ainult vaatamas käinud“
„Ma tahan teda näha“
„Üsna varsti näed, ma luban“ ütlesin ning tõusin diivanilt ning lahkusin korterist.

Jooksin kiiresti autoni ja istusin sisse. Pisarad tulid lihtsalt iseenesest. Kui olin natukene ennast kogunud, käivitasin auto ja hakkasin kodupoole sõitma.

Niall'i vaatenurk.

Istusin diivanil, käes imearmsa tüdruku pilt, kes on väidetavalt minu tütar. Tõusin diivanilt ning läksin kapi kallale, et otsida sealt üks raam. Kui selle lõpuks leidsin, panin tüdruku pildi raami sisse ja asetasin selle kaminale. Korraga kõlas uksekell ning ma läksin avama seda.

„Hei mees“ ütles uksel seisev Louis.

Noogutasin ning liikusin elutuppa ja istusin diivanile.

„Mis viga?“
„Ah ei midagi, sitt tuju lihtsalt“

Louis'e pilk jäi kamina peal olevale pildile.

„Kes see tüdruk on“

Ma ei saanud talle tõtt öelda, seega pidin midagi kiiresti välja mõtlema.

„Ühe sugulase tütar. Mulle meeldis see pilt ja siis ta lubas mulle selle saata ja siis eile sain kätte“
„Okei aga kuule, teeks mõned õlled äkki? Kutsume teised poisid ka“
„Ma ei tea“
„No kuule, teeme ikka. Kutsun Tiffany,Rachel'i ja Destany ka“
„No olgu“
„Ma käin poes ja kutsun tüdrukud, sa helista poistele,eks“
„Teeme nii“ vastsain ning Louis lahkusin.

Tõusin diivanilt ning hakkasin elutuba korda tegema.

Destany vaatenurk

Istusin lauaääres, kohvitass käes ja vaatasin oma arvuti ekraani. Just hetk tagasi oli seal rääkinud Katy ja oma tütrega. Korraga helises mu telefon, mis mind ehmatas. Võtsin siis selle kätte ning seal vilkus nimi Tiffany.

M: Ma kuulan sind.
T: Kuule, Louis helistas ja kutsus meid väikesele istumisele. Aga seekord tõesti ainult poisid ja meie.
M: Ma ei viitsi eriti.
T: No palun
M: Olgu. Kuhu ja millal.
T: Niall'i juures. Ja kui saad, siis kohe.
M: No ma tulen siis teile järgi. Näeme
T: Näeme.

Lõpetasin kõne ning viskasin telefoni lauale. Ma ei soovinud eriti tema juurde minna, kuid olin juba lubanud. Võtsin siis esikust võtmed ja ja dressika. Tõmbasin dressika selga ja lukustasin ukse. Liikusin siis autosse ja hakkasin Tiffany poole sõitma. Varsti jõudsin tema poole ning nad tulid Rachel'iga autosse. Olin oma mõtetes ning ei kuulanud üldse nende juttu mis nad rääkisid. Varsti olime Niall'i kortermaja ees. Lukustsasin autouksed ja liikusime tüdrukutega Niall'i korteri suunas. Uksepeal tervitas meid Louis. Liikusime siis elutuppa ja loomulikult oli ainukene vaba koht Niall'i kõrval. No tore.

„Destany, mida sa jood?“ küsis Zayn.
„Mahla“
„Ainult?“
„Jah, esiteks mul homme tööpäev ja teiseks olen ma autoga“
„Kus sa töötad?“ küsis Liam.
„Vanemate firmas sekretäri ja raamatupidajana“
„Millega firma tegeleb?“
„Riiete disainimsega ja ema tegeleb ka modellide õpetamisega“
„Ja miks siis sina modell pole?“ küsis Harry.
„Mind see amet ei huvita, nagu Tiffany't ja Rachel'it“
„Te olete modellid?“ küsis Louis Tiffany poole pöördudes.
„Jah“ vastas ta.

Edasi räägiti juba teistel teemadel. Ma enamasti ainult kuulasin teiste juttu, kaasa ei olnud tahtmist rääkida.

„No Niall ja Destany, miks teie kaks nii vaiksed olete?“ küsis Louis korraga.

Pöörasin oma pea Niall poole ja küsisin talt ainult huuli liigutades „räägin?“ millepeale ta noogutas. Vaatasin siis uuesti teiste poole.

„Eks ma pean siis oma kaua varjatud saladuse välja rääkima“ ütlesin ja ohkasin.
„Räägi“ ütles Liam kärsitult.
„Tiffany ja Rachel, mäletate kui ma umbes kahe aasta eest ütlesin, et lähen aastaks Ameerikasse? Ma ei läinud tegelikult kusagile, vaid olin Doncasteris, Katy juures“
„Oot, miks?“ küsis segaduses olev Tiffany.
„Me oleme Niall'iga varasemalt tuttavad. Eile me vaid teesklesime,et ei tea üksteist kuna mina palusin nii.“
„Äkki selgitad nüüd selgemalt?“ lisas Harry.
„Ühesõnaga, umbes 2 aastat tagasi oli minul ja Niall'il suhe, millest mitte keegi ei teadnud ja meil on 2 aastane tütar“ lausus lihtsalt.

Kõik vaatasid meile segaste nägudega otsa.

„See sama tüdruk?“ küsis Louis pildi poole näidates.
„See sama“ vastas Niall.
„Ja millal sa meile kavatsesid seda rääkida Niall?“ küsis Zayn.
„Niall'it pole mõtet süüdistada. Tema sai ka seda umbes tund aega tagasi alles teada“
„Aga Des, millal sa meile sellest rääkinud oleksid?“ küsis Rachel.
„Võib-olla kunagi, võib-olla mitte kunagi“ ütlesin vaikselt ning tormasin korterist välja.
„Oota Destany“ hüüdsin veel kedagi järgi karjumas.

Louis'e vaatenurk

„Oota Destany“ karjus Niall ja jooksis talle järgi.

Mitte keegi ei suutnud seda eriti mõista.

“Sellepärast Destany mulle nii tuttav tunduski kui ma teda eile nägin“ ütlesin.
„Sa tead teda?“ küsis Tiffany.
„Ei, kuid ma olen vist teda Doncasteris näinud“
„Poisid, saaks keegi mind koju viia?“ küsis korraga Rachel.
„Ma tuleks ka siis“ lisas Tiffany.
„Ma võin viia“ ütles Harry ja tõusis diivanilt.

Tõusin ka siis diivanit ja kallistas tüdrukuid.

„Me lähme ka. Louis, tuled ka?“ küsis Zayn.
„Ei, ma jään siia. Ootan Niall'i ära“ ütlesin ning saatsin kõik ukseni.

Kõik lahkusid ja ma jäin Niall'i korterisse üksi. Otsustasin klassid ja pudelid kokku korjata ja kööki viia. Kui see tehtud, istusin diivanile ja jäin Niall'it ootama.

---------------------------------------