Hommik on tulnud taas. Ma ärkasin kell 11.12 üritades Gerti äratada. Ta ärkas korraks ja jäi uuesti magama. Ma läksin lõkkeplatsi juurde ja istusin natuke aega. Ma nägin, kuidas Saara tuli istus mu kõrvale. Me rääkisime natuke ja ma millegi pärast ütlesin talle, et mulle eriti ei meeldi Gert enam. Ta küsis, miks, ma vastasin, et ma ei tea, ma lihtsalt ei tunne meie vahel enam eriti midagi. Ta vaatas mind natuke kurva näoga ja siis tuli Gert ja ütles, et lähme järve äärde ning jooksis oma asjadega järve poole. Saara läks telki Clarei äratama ning tuli palliga telgist välja. Ma läksin enda telki ja vahetasin riided ära ning läksime Saaraga järve juurde. Gert oli juba seal. Ta tegeles enda asjadega. Me võtsime Saaraga palli ja läksime vette. Olime natuke aega ja siis tuli Clare ning istus mingi kivi peale vees ja rääkis Saaraga. Ta vist tegi veel midagi, aga ma ei maleta. Ma ei tea, miks, aga mulle vist meeldib Saara rohkem kui Gert. Gert on nagu kena ja armas ning iga kord kui ma ta silmadesse vaatan ma nagu sureks, aga ma nagu ei tunne meie vahel midagi eriti. Saaraga on mega tore väljas käia, temaga saab rääkida, ta saab naljadest aru ning ta on väga mõistev, tore ning naljakas. Ma ei tea, ma arvan, et ma vist räägin talle täna seda, et ta meeldib mulle. Me läksime veest välja telkide juurde palli mängima ja siis kui olime ära mänginud, tegime lõkke.
Kui me olime natuke aega lihtsalt istunud, söönud ja joonud, siis ma lõpuks otsustasin, et kutsun Saara endaga järve aarde. Me läksime järve äärde ja istusime natuke aega ning rääkisime niisama. Ma ütlesin talle, et ma arvan, et ma tahan Gerdist lahku minna ja siis ta küsis, miks ning ma vastasin sellepärast, et ma ei tunne enam meie vahel midagi ning mulle meeldib keegi teine natuke. Ta küsis, kes ja ma ütlesin tema nime. Ta vaatas mulle otsa ja punastas natuke. Ma naeratasin ja vaatasin talle otsa ning ütlesin, et Gert on küll tore ja ilus, aga sina, su läikivad silmad ja su tumedad juuksed ja su roosakad huuled ja su särav naeratus on nii kena ja armas ning sa oled maailma kõige toredam inimene. Ta punastas rohkem ja me vaatasime üksteist ning me lähenesime aeglaselt ja suudlesime. See oli nii random, aga mulle meeldis see, kuna see oli nii hea. See ei tundunud üldse vale ja ma tahaks seda veel teha. Ta pani oma pea mu õlale ning me vaatasime tähti. Me rääkisime natuke juttu ja siis läksime telkide juurde tagasi ning seal olid Gert ja Clare. Me läksime nende juurde ning Gert ütles mulle, et meie vahel on kõik läbi. Ma seisin natuke, mõtlesin ja siis läksin järve äärde tagasi, Saara jooksis mulle järele. Ma läksin ja istusin samasse kohta, kus enne ja saara istus mu kõrvale. Ta vaatas mind ja kallistas mind. Ta ütles et kõik on korras, sul olen mina ja siis me suudlesime ning istusime natuke aega edasi. Ta ütles, et tal tuli mõte ja tahtis, et me telki läheksime. Ta võttis mu käest kinni ja hakkas telgi poole jooksma. Me läksime telki, ta pani telgi ukse kinni ja tuli mulle lähemale. Ta võttis oma pluusi seljast ning viskas selle eemale, suudles mind ja tõmbas mind endale lähemale. See oli hetkel kõige parim asi üldse. Ta vaatas mind muiates ja suudles mind uuesti ning pani oma käed mu pükste juurde ja tõmbas need ära. Mu käed liikusid aeglaselt alla ja ma võtsin temalt ta seeliku ära ning meie kehad läksid üksteisele veel lähedamale.
