Varastatud hing (lõpetatud)

Uus elu

Eelmises osas:
Mikelle lahkus kodust, ja otsustas katuselt alla hüpata.

Praegu:
Siis tuli Azazel ja nägi, et Mikelle juba hüppab alla. Mikelle lasi ennast alla.

Kui tundis, tuttavat soojust, see oli Azazel, kes hüppas järgi ja kallistas.
Azazel kiiruga suudles Mikellet ja Mikelle tundis mingit jõudu, ta suutis teha tiivad lahti.
Nad maandusid ilusti teele ja Mikelle kukus istuli: "Miks? Miks sa peatasid mind? Miks sa suudlesid mind?" Nuttis Mikelle tee peal istuli. Azazel kallistas Mikellet ja lausus: "Sest ma ei taha, et sa sureks, ja milleks ikka suudeldakse?"
Mikelle punastas kõvasti ja nuttis kõva häälega. Mikelle mõtles, et Jack niikuinii ei tule, ükskõik, mis ta ka ei tee. Ta peab edasi elama. Ta peab lihtsalt tugevamaks saama, et kaitsta neid, kes on veel temaga. Mikelle rahunes ja lasi Azazelist lahti: "Kuule, sa pead mind õpetama võitlema, siis ma saan kaitsta teid." "Okei homsest alustame, aga praegu lähme koju ja sa puhkad välja ennast." Lausus Azazel ja nad läksid.
Oli möödas aasta, Mikelle oli juba suhteliselt tugev ja suutis kasutada oma vikatit. Selleks ajaks ta juba harjus Azazeliga ära ja nad olid suhtes, aga nad polnud pikka aega suhtes olnud, umbes 2 kuud ainult.
Primo ja Hades olid ka juba suured. Mikellel polnud kunagi igav nende kolmega. Hani polnud ka enam pikka aega ja Mikelle arvas, et nüüd ta saab rahulikumalt elada sellega, keda ta armastab, aga tal oli ikka alles see pilt, mis oli temast ja Jackist, aga mingi paari päeva pärast  see tal ära, õigemini Azazel viskas ära "kogematta".
Üks päev Mikelle kõndis mingisele poisile otsa ja ta vabandas, aga see poiss ei vastanud ja kõndis edasi. Mikelle ei näinud ta nägu, kuna tal oli kapuuts ees ja Mikelle kõndis edasi. Täna lubas Azazel Mikellele asju ostma minna ja nad läksidki.
Nad alustasid kinga poega. "Nii siit võtad sa ühed jalanõud, ainult ühed." Oli Azazel seisnud Mikelle kõrval, kes lausa ei suutnud valida.
"Okei need!" Lausus Mikelle talle ja andis talle ühed valged kingad. Azazel mõtles, et pääses, aga niikaua kui ta maksis, valis Mikelle veel kolm paari.
"Mikelle, ma ju ütlesin." Hakkas Azazel lahkuma poest. "Paluuuuuuun!" Karjus Mikelle üle poe. Azazel jooksis tema juurde ja pani suu kinni: "okeii... aga ära karju."
Azazel läks tagasi kassa juurde, aga nüüd võttis ta igaksjuhuks Mikelle kaasa. "Keegi on ära hellitatud." Naeratas müüa. "On jah." Naeris Azazel vastu.
Kui nad poest välja tulid lausus Azazel Mikellele: "Kuna ma ostsin sulle kolm paari rohkem, siis ma peaksin täna head tasu saama." Naeratas Azazel pervoliku naeratusega.
Mikelle läks tema kõrva juurde ja sosistas: "Eeeip." Ja jooksis ära. Azazel jooksis järgi ja püüdis ta kinni. Nad naersid ja käisid teistes poodides kah.
Kui nad koju kõndisid, oli Azazel päris väsinud poest.
Nad kõndisid mööda autost, mis müüs kalakujulisu moosi küpsiseid ja Mikelle otsustas neid osta õhtuks. "Mis need on?" Küsis Azazel Mikellelt. Mikelle naeratas ja võttis välja kotist ühe ja andis ampsu Azazelile. "Mmmmm... kui heaa!" Imestas Azazel. Mikelle naeratas ja nad läksid koju.