Vana-Hindu pärandus 2

141 14 1
                                    

Oli tulnud uus päev, öösel oli tuul tõusnud orkaaniks. Tuul oli murdnud puid ja lõhkunud ära vana maja selle poole, kus oli olnud vanaisa ja Joonatani tuba.
Tuba oli katkise katuse tõttu märg ja tuul oli kummutil olnud vanaisa pildi maha lükanud ning see oli kildudeks läinud. Pereisa Tõnu oli aga tütre Mia  kaotuse üle üli kurb ja lohutas ka oma kaasat Tiinat. Õhtu poole külastas neid taaskord politsei, kellel oli uudiseid. Nendega oli kaasas ka...hull naaber.  Tõnu, arvates et naaber on tütre kadumises süüdi kargas ta talle kallale ise karjudes:"Kus sa panid ta, kus on minu Mia?" Politseinik Madis vabastas naabri Tõnu haardest ja rahustas ta maha teatega, et seda ei saanud tema teha. Nimelt oli naaber eile õhtul läinud EMOsse kurtes kõhuvalu ja ta jäeti ööseks sisse, seda tõestavad ka ette näidatavad paberid. Politseinikud lubasid asja edasi uurida ja saatsid nende naabri koju. Tiina ja Tõnu läksid oma majja vanaisa tuba koristama. Nad viisid sealt mööbli välja ja koristasid kokku pildist järele jäänud killud. Kui nad tahtsid voodit välja viima hakata, avastasid et too on põranda külge kinni pandud. Tõnu läks kuuri ja tõi haamri, et naelad millega voodi oli kinni löödud välja tõmmata.  Naelad väljas tõstsid nad voodi ülesse ja hakkasid ukse poole liikuma, kuid enne kui oldi uksest välja saadud Tiina komistas ja voodi kukkus maha. Tõnu muretses ja läks vaatama, mille otsa ta komistas. Tõnu:"Usu või ära usu, aga sinu kalli vanaisa voodi all on luuk." Sellel luugil oli ees taba ja just selle otsa Tiina koperdas. Taba avamiseks oli vaja, aga võtit ja Tõnu sundis Tiinat sügavalt mõtlema ega tema tea kus võtme leida võiks. Pika mõtlemise järel tuli Tiinale meelde, et kui ta oli veel väike tüdruk olnud kinkis vanaisa talle väga suure ja raske karbi, mida ta polnud kunagi avanud. Tiina tõi karbi, mida ta siiamaani hoidis koguaeg enda voodi all. Karp oli õnneks lihtsasti avatav, sealt seest paistis esimese asjana võti. Võtme all oli aga üks pilt ja sellel pildil oli vanaisa koos........Miaga. Ei, see ei ole võimalik, Mia sündis alles siis kui vanaisa oli surnud. Pilt jäeti aga sinna paika ja jäi pead vaevama, kuid see võti mille Tõnu karbist välja võttis tõesti avas taba. Kui taba sai eest võetud hakkas Tõnu luuki lahti kangutama. Kohutava ragina saatel see lõpuks ka juhtus. Avausest  aga paistis alla viiv trepp ja pimedus. Pereema tõi taskulambid ning nad läksid raske südamega kuid ettevaatlikusega alla. Alla jõudes nad nägid vanaisa, vanaema ja.... Miat.
Tiina tahtis joosta Miani , aga jäi järsku seisma ta vaatas Tõnule otsa ja hakkas nutma. Tõnu läks ta juurde ja küsis miks ta oma tütre kese juurde ei lähe. Vanaisa, vanaema ja Mia seisid nende poole seljaga ja ei liikunud just kui oleksid nad kivikujud. See ei olnud normaalne sest vanaema ja vanais peaksid olema juba ammu surnud ja miks on Mia nendega ja kuidas sai olla selline pilt seal.

Edasi juba järgmises osas...

Õudus õuduses kinniTempat cerita menjadi hidup. Temukan sekarang