Mäng armastusega

8. peatükk

Eelmises osas:

„Issand jumal, kell on juba kaks, ma lubasin viisteist minutit tagasi kodus olla,“ ehmatas Tiffany äkitselt püsti hüpates.

„Rahu, ega närvitsemine sind kiiremini koju ei vii,“ säilitas Henry külma närvi ja tõusis ka. Saanud poisilt veel ühe kirgliku suudluse, istus Tiffany rattale ja kihutaski juba koju. Henry vaatas uneleva pilguga talle järele.

„Kuule, mees, teeme nüüd midagi normaalset ka, tiri ennast sellest tüdrukust eemale,“ hüüdis Tim kalda äärest.

„Mhh, miks?“ küsis Henry natuke pahaselt, kuid astus siiski sõbra kõrvale, kes irvitades talle jala ette pani. Henry lendas plartsatusega vette.

„Selle eest sa veel saad!“ karjus Henry naerdes, tiris Timi ka vette ja alustas sõbralikku kaklust. Küllap see siis oli normaalne tegevus.

***

„Kuskohast sina sellisena tuled?“ kriiskas Henry ema poisi uksest sisenemisel. Henry oli üleni märg ja porine, kuid laialt naeratav. 

„Me meenutasime Timiga vanu aegu,“ lausus ta vaid ja kadus oma tuppa. Ema ei hakanud rohkem küsima, sest kuigi poiss oli öelnud, et läheb ööseks Marcuse juurde, pidi seal kindlasti Tim ka olema. Henry vahetas märjad riided kuivade vastu ja logis msn-i sisse.

„Jess“ pobises noormees, sest Tiffany oli sees.

Henry. says: said väga õiendada?

T. | Live, l o v e, laugh! says: õnneks mitte. ma valetasin kokku mingi loo, et ma olin koguaeg tagaaias ja nad ei pannud mind lihtsalt tähele. tundub, et jäid uskuma. 

Henry. says: vedas :D mis sa homme teed?

T. | Live, l o v e, laugh! says: midagi, suht. läheks ujuma näiteks.

Henry. says: sobib. homme kell kaks siis.

T. | Live, l o v e, laugh! says: jap.

„Henry, mis siis, et on koolivaheaeg, see ei tähenda, et sa pead logelema!“ karjus poisi isa alt korruselt.

„Eino tänks, ma ju ei logelegi,“ pomises Henry endamisi, kuid ta ei hakanud isale vastu vaidlema, sellest oleks tulnud vaid katastroof.

Henry. says: ma pean minema, isa käsib (ta on suht range).

T. | Live, l o v e, laugh! says: ok, tsau (L)

Henry. says: bye (K)

Henry. appears to be offline.

Poiss tõusis püsti, kõndis uksest välja ja trepist alla. Isa juba ootas teda seal, et Henry enda orjusesse võtta. Magama sai ta minna alles hilisõhtul.

Kuues päev.

„Mhh, ära pritsi mind!“ kiljatas Tiffany keset naermist ning loopis vett, kuidas jõudis.

„Mul on täielik õigus seda teha,“ irvitas Henry, kuid lõpetas oma tegevuse. Selle asemel jäi ta selili vee peale lamama. Tiffany tegi sedasama ja tasakaalu kätte saanud, võttis ta poisi käest kinni. Henry võpatas ning kohe oli ainult ta pea vee peal. Tüdruk ei lasknud aga lahti, vaid sikutas naerdes noormeest silla alla varju. Seal keeras tema ennast näoga taeva, või siis silla lae poole.

„Mis asi sinna kirjutatud on?“ küsis ta imestusega Henrylt ja ujus pisut kalda poole. Selle asemel, et silla laes oleks nende nimed lihtsalt veekindla markeriga üle kirjutatud, oli seal midagi veel juurde kirjutatud, nii et sealt võis välja lugeda nüüd: