Celestie rahunes vaikselt maha ja jäi mu õlale magama.
Ma võtsin ta sülle, ja kuna ta endiselt veel oma inimsuuruses oli viisin ta oma voodile, ning tõmbasin talle tekki peale. Peale seda sain tagasi oma õmblemise juurde naaseda, et kui Celestie ülesse ärkab, oleks ta uus riietus valmis.
Kui ma hommikul ülesse tõusin märkasin, et Celestie polnud enam voodis. Ma olin iseendale põrandale maha magamis aseme teinud, kuna ma ei tahnud Celestiet keset ööd äratada.
Ma tõusin ülesse, ise üle keha väheke kange, ja liikusin jalgu lohistades köögi poole, kust oli kuulda vaikseid helisid.
''Hommik,'' sõnasin haigutades üle ukseläve astudes.
''H-Hommik,'' kõlas tüdruku suust vaikne vastus,'' M-Ma tegin meile süüa, või noh, üritasin teha,'' sõnas Celestie.
Ma piilusin üle tüdruku õla, märgates köögis valitsevat segadust ja kaugemal kahele kaetud söögilauda.
''Celestie, ma ei tea mida öelda,'' vaatasin ma uskumatu pilguga söögilaual asetsevat üllatavalt hea välimusega hommikusööki. Ma pöörasin oma pilgu tüdrukule tagasi, kes oli järsku omalt kohalt kadunud ja taas väikseks muutunud. Mul kerkis naeratus suule ja kükkitasin maha tüdruku juurde.
''Aitäh Celestie''
Nende sõnade peale lõid nukku silmad rõõmust sillerdama ja Celestie nägu lõi naerule.
''Ma andsin endast parima, sest sa siiski oled nii palju minuga vaeva näinud ja need riided mis sa mulle eile tegid, on vapustavalt ilusad ja nii detailsed, et ma mõtlesin, et et et ma teen sulle ka midagi,'' sõnas ta vaikselt, oma pea maha langetades, kuis ta põsed kergelt roosat tooni värvusid.
Ma sirutasin oma käe välja ja silitasin õrnalt nukku pead:'' Mul on väga hea meel, et need sulle meeldivad ja Celestie,'' tõstsin ma ta näö enda poole,'' Ma olen õnnelik, et ma sinuga kohtusin.''
Järgmiselt hetkel oli nukk mu eest kadunud ja mu ees sirgus täis suuruses kaunis tuli punases kleidis tüdruk.
''Celestie...?'' sõnasin ma kohkunult ja potsatasin maha istuli.
''Ash..ma...,'' sõnas tüdruk endiselt õigeid sõnu otsides,'' Ma ei tea kuidas seda seletada, ma tunnen end nii õnnelikuna, aga ent samas on see tunne midagi enamat. Ah, kuida küll seda sulle seletada?'' oli tüdruk iseenda peale kergelt vihane.
''Celestie,'' sõnasin vaikselt ohates '' Iga kord kui sa ei oska seda tunnet mida sa praegu tunned sõnadesse pana, lihtsalt naerata mulle, see on kõik mida ma vajan.'' naeratasin ma tüdrukule ja hakkasin vaikselt püsti tõusma.
Celestie nägu tõmbus taaskord punasemaks ja järsku sadas ta mulle keala. Järgmisel hetkel olime me mõlemad põrandal istuli maas, mina seljaga vastu köögikappi ja Celestie hinge eest minust kinni hoidmas.
''Oi Celestie, sa oled praegu inimsuuruses! See oli valus. Ja kas sa võiksid oma haaret natuke vähendada, mul on siin vähe raske hingata,'' sõnasin, ise sama aegselt õrnalt tüdruku õlale patsutades.
Ma hakkasin juba tüdrukut teist korda paluma :''Celest-'' end mind takistasid Celestie õrnad soojad huuled minu omade vastas.
''Ash, ma tean mis see on, mida ma ennem öelda ei osanud,'' sõnas Celestie vaiselt, ta nägu vaevalt 2 cm minu täiesti šokkis näost, mida ma tundsin iga hetkega aina punasemaks tõmbumast,'' Ma armastan sind Ash.'' sõnas ta veel ennem, kui ta pea mu rinnale langes.
Nii me istusime seal, mina endiselt toimunust toibumas, Celestie endiselt minust kinni hoides.
Armasus...Ma armastan sind...Need sõnad mis vaid hetk tagasi mu süles istuva tüdruku suust kõlasid, olid ennast puurinud mu kõige sügavamatesse südame soppidesse.
Ma landetasin oma pilgu alla ja jäin Celestiet vaatama. Ta näis nii väike ja õrn, kõigest jõust mu pluusist kinni hoides, peites oma leek punast nägu oma juuste taha. Mul kerkis iseenesest naeratus näole ja ainus asi mida ma praegu teha tahtsin, oli tüdruk enda embusesse haarata ja teda mitte kunagi lahti lasta...kuid nii valus kui see ka on, ei saa ma seda veel teha. Mitte, et Celestie mulle ei meeldiks, aga ma pean ennem endas selgusele jõudma. Ma ei taha Celestiele haiget teha. Vabandust Celestie...
''Celestie, sa tead ikka, et su kleit on praegu selle punase kastme sees, mida sa oled siia maha ajanud?'' üritasin võimalikult tagasihoitud kurja häält kasutada.
Celestie ehmunud silmad pöördusid kohe oma kleidi saba poole, mis oli korralikult kastmest läbi vettinud.
''Aaaah palun vabandust Ash'' tõusis tüdruk välk kiirelt püsti.
''Mine vaheta riided ära ja pane plekkiga koht külma vette likku. Ma koristan siin seni köögi ära,'' ohkasin ja asusin köögi kappi pealset korrastama.
Tüdruk noogutas kiirelt ja kadus vannituppa.
''Anan andeks Celestie...'' sosistasin vaikselt tüdrukule järgi vaadates.
---------------------------------------------
Well now, see ei olnud nüüd küll pikk osa. Nagu kohe üldse mitte. Eriti peale nii pikka kirjutamise pausi. Mis ma küll sinuga teen mina?
Eeem, tere? Kes siin veel on. Ma pole vist juba üle aasta aja midagi kirjutanud? Hahah ja ma olen roostes. Sorry about that. AGA mu on plaan see jutt veel see aasta lõpuni kirjutada so stick with me for a while longer!
Ja jah polegi vist nagu midagi lisada...ilusat kooli aasta algust?
Okey ma jooksen nüüd ennem kui ma omal täielikult margi maha siin teen.
( Ja vabandust, et ma vahepeal siin inglise keeles kirjutan. Turistidega suve läbi töötamine on oma märgi maha jätnud)
YOU ARE READING
I'm in love with a living doll
Romance''Nii et sina oled mu uus omanik?'' naeratas nukk mulle oma lumivalget naeratust. See saatuslik kohtumine tuli mulle üllatusena. Kes oleks võinud arvata, et üks hing võib pöörata su elu täielikult peapeale? Kui te küsite, kas ma kahetsen seda otsust...
