Järsku kõlas uksekell ja ma asetasin Celestie tagasi padjale:''Püsi siin!''
''Jah?'' Tegin ukse lahti ja Ella vaatas mulle mureliku näoga otsa.''El ,mida sa siin teed?''
''Ei midagi erilist, ma olin lihtalt siin kandis ja ma mõtlesin läbi astuda,'' vastas tüdruk kerge naeratusega.
''Tule sisse.'' Lükkasin ukse rohkem lahti ja me kõndisime edasi elutuppa.
''Hei Ash, kas see ongi see nukk?'' küsis Ella ja kõndis kappi juurde.
Ma ei vastanud, vaid vaatasin nukku ebakindla pilguga.
''Ash, kas sul on kõik korras?'' Pööras tüdruk ümber ja saatis mulle mureliku pilgu.
''Huh?Mis mõttes?'' ei saanud ma aru.
''See mida sa koolis rääkisid:Nukk kes liigub ja nii edasi. Kas sa kardad seda nukku? Kui see on nii, siis tea, et ma olen sinu jaoks alati olemas.'' liikus Ella mulle aina lähemale.
''Ella,'' ei lasknud tüdruk mul rääkida vaid rääkis edasi.
''Ma tean, et me olema lapsepõlvest saadik head sõbrad ja väga lähedased, seega ma pole suutnud sulle kunagi öelda, et ma olen sind alati armastanud.'' Vaatas tüdruk mulle kurvalt otsa ja ta nägu tõmbus iga hetkega aina punasemaks.''Aga sina? Kas sul on keegi , kes sulle meeldib? Ega sa Addiega ei käi?'' Haaras tüdruk mu õlgadest.''Ash...'' ja lükkas tugeva tõukega mu pikkali, ning ronis mulle peale.
''Hei El! Mida...'' hüüsin üllatunult kuid jälle ei lasknud ta mul lõppetada.
''Ash-Kas sa mind ei saa valida?'' ja kummardus mu näole lähemale.
''See läheb juba üle piiri, sa kaabakas!'' kostus järsku Celestie kuri hääl, mis peatas Ella huuled vaevu sentimeeter enne minu omi.''Sul on ikka tõsiselt palju julgust, et minu omanikku ahistada!''
Ella pea pöördus aeglaselt ümber ja jäi šokis Celestied vaatama.
''Ära mitte loodagi, et sa siit ruumist ühes tükkis väljud,'' kerkis nukku näole kurja kuulutav naeratus ja ta hüppas kappi otsast maha. Kui ta jalad maad puudutasid, oli ta jälle inim suuruses ja haaras Ella juustest ja tõstis nii tüdruku pilgu enda omale.''Nüüd, mida ma küll sinuga peale hakkan?''
Kuid järsku haaras Ella ühe maas olevast raamatust ja viskas selle Celestie poole, mille peale nukk tüdruku juuksed lahti laskis, vaevu raamatuga kokkupõrget vältides.
''K-koletis!'' karjus Ella ja haaras järgmise raamatu maast, valmis seda juba viskama, kuid ma sain õige aegselt jalule ja haarasin tüdruku käest.''M-mida?'' küsis tüdruk pisar silmis.
''Mida kuradit sa arvad mida sa praegu teed?!'' küsisin tigedalt.''Ainult minu ründamisest sulle ei piisanud? Vaid sa kavatsed ka minu kalli nukku ära lõhkuda?'' Mu hääle toon aina tõusis.
Ella vaatas mind suurte silmadega.
''Kasi välja!'' karjusin.
''Ash ,ma..'' pomises tüdruk, kuid mind ei huvitanud grammigi mis tal öelda oli.
''Välja! Kohe!'' karjusin uuesti.
Tüdrukul hakkasid pisarad hoogsalt üle põskede veerema. Ta tõusis kiirelt püsti ja jooksis nuttes uksest välja, lüües esiukse kõva pauguga kinni.
''Kas sinuga on kõik korras?'' küsisin Celesielt kes mind üllatunult vaatas. Ma tõstsin oma käe tema põse poole, et veenduda, kas temaga kõik korras on, kuid ta lõi selle minema.
Ma tõmbasin oma käe ehmunult tagasi ja jäin Celestie naervat nägu vaatama''Miks sind see üldse huvitama peaks, kas minuga on kõik korras või ei?'' küsis ta õelalt.''Lõpude lõpuks olen ma ju koletis'' ütles ta emotsioonitult ,üritades nii oma tundeid mitte näidata, kuid ta silmad olid täis põhjatut kurbust, millest ei saanud ma ei üle ega ümber. Miski temas võlus mind nii, et ma ei saanud teda lihtsalt jätta.
Ohkasin.''Sina ja koletis?'' Astusin sammu tüdrukule lähemale.'' Kuidas? Eriti veel kui sa oled nii ilus?'' ja asetasin oma käe ta põsele.
Ta nägu tõmbus roosaks ja kogu ta nägu oli täis üllatust.
Ma tõmbasin oma käe tagasi ja vaatasin põrandale, mis oli kaetud lahtiste raamatutega.
''Ah, tuba on täielikus segaduses.'' Ja hakkasin raamatuid ülesse korjama.
''Hära omanik,'' ütles Celestie tagasi hoidlikult.
''Oh, mul tuli meelde, et ma pole sulle veel oma nime öelnud,'' asetasin ühe hunniku raamatuid tagasi diivani kõrvale.'' Ma olen Ashton Wade, kuid sa võid mind ka lihtsalt Ashiks kutsuda.''
''Ashton,'' ütles Celestie ettevaatlikult.
''Jap, Aston.'' naeratasin tüdrukule.
''Ash...Ash...Ash...'' ütles ta aina uuesti ja uuesti.
Mõne aja pärast muutus see tüütuks, kaud ta näis õnnelik, iga kord kui ta mu nime ütles, seega ma lasin tal teha nii nagu ta tahtis.
Ma arvan, et ma pole kunagi kedagi nii õnneliku näinud,ja veel nii lihtsa asja peale.
VOCÊ ESTÁ LENDO
I'm in love with a living doll
Romance''Nii et sina oled mu uus omanik?'' naeratas nukk mulle oma lumivalget naeratust. See saatuslik kohtumine tuli mulle üllatusena. Kes oleks võinud arvata, et üks hing võib pöörata su elu täielikult peapeale? Kui te küsite, kas ma kahetsen seda otsust...
