------------
Kõik algas sellest mida Landon ütles.
''Verine nukk on jälle müügis!'' hüüatas Landon, kui me ülikooli hoovis lõunapausi ajal värsket õhku nautisime.
''Ah! Jälle see nukk? Kas see mitte eelmine nädal ära ei müüdud?'' Addie ilmus üllatunult oma raamatu tagant välja.
''Verine nukk? Sa mõtled seda nukku kes ründab inimesi ja imeb nende verd nagu vampiir?'' olin ma üllatunud. See nukk on juba müügis viiendat korda sel kuul! Ma pole seda küll ise näinud, aga kõik kuulujuttud selle kohta ei tõota just head.
''Jah, sealt see nimi tuli. See on tõsiselt ilus nukk ja alati on keegi kes selle vaatamata seda ümbritsevatele juttudele ära ostab. Aga see lõppeb alati sama moodi, mõni päev peale ostmist panevad nad selle uuesti müüki tagasi,'' rääkis Dominic.
''See juhtub aina uuesti ja uuesti, seega on võimatu mitte märgata, et midagi kahtlast on lahti selle nukuga," sõnas Ella.
''Hmm, ma pole isegi näinud milline see välja näeb,'' vastasin neile ja avasin oma õpikud.
''Ah, Ashton sa oled sellest nukust huvitatud?'' oli Addie üllatunud.'' Sa peaksid omale ühe ostma, mitte neile riideid tegema!''
Jah ma tean, et see kõlab kummaliselt, et poiss ja õmbleb nukkudele riideid, kuid mulle meeldib see. Sammuti on mul annet riiete disaini peale. Seega õpetaja pakkus välja, et ma hakkaksin õmblema riideid nukkudele ja kui need talle meeldivad, viib ta need tehasesse ja laseb neid portselannukkudele õmmelda. See on lihtne viis raha teenida. Sammuti on olnud kliente, kes on olnud mu tööst nii vaimustuses, et on palunud mul nende suuruste järgi neile samad riided valmistada.
''Ta on õnnelik nukkude riideid tehes! Pealegi need on sinu nukkud mida sa teed, kes meie tehtud riided pärast selga saavad!'' vastas Landon.
''Aga see meeldiks sulle veel rohkem, kui sul oleks oma enda nukk kellele sa riideid teha saad.'' ütles Addie mulle.
''Mida sa ajad Addie! Me oleme ülikoolis. See oleks sama hea, kui nukkudega mängimine!'' lõi Dominic tüdrukule õppikuga vastu pead.
''Landon, Ashton, te teate ju ikka , et tea ei pea ta mõttetu juraga kaasa minema?'' küsis Dominic kahtlevalt.
''Tegelt mulle meeldib õmblemine ja riiete tegemine,'' vastasin, "See on lõbus."
''Mida Ash ütles,'' vastas Landon tuimalt ja ei pööranud pilku arvuti ekraanilt.
''Pealegi Addile meeldivad kõik riided mida ma ta nukkudele teen,'' vastasin ei pinget õhus vähendada.
Sellepeale näitas Addie Dominicule lapsikult keelt ja juba kaugelt oli näha ,kuidas see poisi vihaseks ajas.
Aga oma nukku omamine võiks mulle siiski meeldida. Mul võib nii veelgi rohkem inspiratsiooni tulla.
''Kas see Verine Nukk on kallis?'' küsisin äkki.
''Tahad seda näha?'' oli Landon kohe abivalmis ja pööras oma arvuti ekraani minu poole.''Siin see on.''
''Mida..?'' olin ma sõnatu. Kas see on tõesti see nukk, keda kõik jubedaks peavad? Kuidas see jube saab olla?! Ta on kaunis!
''Ash, sa tõesti ei peaks ennast selle nukuga sõlmima'' tuli Addie mu selja taha ja vaatas sammuti Verise Nukku pilti.
''See nukk,'' pomisesin.
''See nukk mida?'' ei saanud Addie aru.
''Ma tahan seda nukku!''
See oli esimene kord, kui ma armusin esimesest silmapilgust!
-------------------------
Nii siis esimene osa mu uusimast juttust. Palun võimalikult palju tagasisidet! See jutt ei tule pikk. Lehtede arvestuses ma mõtlen, aga kuna ma tahan seda osa natuke pikkemalt teha ja et see mu põhi juttu segama ei hakkaks teen ma osad lühikesed ja postitan uusi osasin nii kuidas saan. :)
KAMU SEDANG MEMBACA
I'm in love with a living doll
Romansa''Nii et sina oled mu uus omanik?'' naeratas nukk mulle oma lumivalget naeratust. See saatuslik kohtumine tuli mulle üllatusena. Kes oleks võinud arvata, et üks hing võib pöörata su elu täielikult peapeale? Kui te küsite, kas ma kahetsen seda otsust...
