Auto sõidab metsa. Ah, et miks? See algas üsna algusest, ikka täitsa algusest. See on üks ammu juhtunud lugu. Mina olen ka seal loos. Nimelt mina olen taksikoer. Mu nimi on Sputnik. Veidi pikk nimi aga minuarust täitsa paras. Nonii hakkame siis looga pihta.!
Auto sõidab metsa. See auto veab loomade varjupaigast leitud hunti (ega ma siiani kindel pole kas see oli just varjupaik). Auto peatub tõkkepuu âäres millest edasi viib kuristik. Inimesed viskasid hundi autost kuristiku kõrvale põõsa alla ja sõitsid minema. Hundil oli ümber kaela oradega kett mille vahelt voolas verd. See oli kõige paksem veri mida ma näinud olin!
Jah nüüd tulengi mängu mina!
Ma tegin oma tavalist jalutuskäiku kui äkki kuulsin põõsaste vahelt imelikku häält „niuts rrrr!". Mul oli tõsine hirm.
Pauh! Ta oli minu ees. Ma värisesin hirmust! Hunt urises mu peale. Avastasin, et olin vahepeal hirmust selili vajunud ja ta oli mu peal. Ta paks veri tilkus mu käppadele. Ta lausus midagi läbi kõva urina, kuid ma ei kuulnud seda. Püüdsin mõtetes siiski viisakaks jääda ja küsisin vaikselt „vabandage ma ei kuulnud hästi" Ta urises kõvemini ja ma püüdsin naeratada, kuigi see oli võlts. Lõpuks surusin silmad kinni ja kordasin „vabandage ma ei kuulnud hästi mida te ennist ütlesite." Loodsin parimat.ta tuli mu pealt maha ja astus veidi eemale. See oli väike kergendus, kuid ma ei julgenud endiselt end liigutada. Kümme sekundit vaikust ja ma suutsin end püsti ajada, kuigi mu jalad endiselt värisesid ja seetõttu kukkusin lamama.
„ma tean et sa väike peni pole surma väärt, aga nälg tikub kallale.!". Suutsin end seejärel taas jalule ajada ja vaadata ta punastesse silmadesse üllatunult. „miks te siis varem õelnud?" küsisin ma tasaselt ja rohkem valjult mõeldes kui öeldes. „ma võin teid oma onni viia seal jagub toitu meie mõlema jaoks." Pakkusin ma välja. Ta urises veidi, aga lōpetas mulle põhjalikumalt ja urivalt otsa vaadates kohe ära. Tean et olen egoist, aga ilmselgelt nägi ta mu meresiniseid silmi, mis olid kohati ka liiga tüdrukulikud. Oliksin rohelisi tahtnud.
„nii nüüd räägi mulle endast!" Katkestas ta mu mõttelõnga pahaselt end minu liikumissuunda keerates.
