Vale pööre

2# Katkine peegel

Eelnevas osas;
Ma surusin oma käärid kokku...

Lõpuks suutsin ma silmad avada ja vaatepilt oli jube. Mu juuksed olid nüüd õlgadest veidi üle. Ma vihastasin ja kukutasin oma käärid maha. Ahastasin siis järjekordselt ja hakkasin nutma. Suures vihahoos lõin ma rusikaga peeglisse. Peegel purunes. Killud kukkusid alla. Ma heitsin nuttes kildude vahele pikali. Ma valasin pisaraid umbes pool tundi. Miks ma olin nii teinud? Ega see mind ilusamaks ju ei tee. Selle peale mõeldes hakkasin ma veelgi rohkem nutma. Siis meenus mulle see, et olin tumepruuni juuksevärvi ostnud+ ema tuleb varsti koju ja ta saaks infarkti mind sellisena nähes, niiet tegutseda tuli kiirelt. Ma korjasin kiiresti killud kokku ja korjasin ühte prügikotti ja lükkasin voodi alla. Peegli peale viskasin ma oma lina, et ema teada ei saaks selle purunemisest.

Ma segasin kiirelt oma juuksevärvi kokku ning toppisin pähe. Siis läksin ma telekat vaatama. Seal käis mingi jalgpalli matš.

Poole tunni pärast kui ma vannituppa juuksevärvi maha pesema läksin jõudis mu ema koju ning sahkeldas alumisel korrusel. Veidi aega hiljem kuivatasin ma enda toas fööniga juukseid. Midagi oli väga muutunud. Ma nägin oluliselt vanem välja ja ilusam loomulikult ka. Niimoodi silmitsesin ma ennast vannitoa peeglist.

Selle nn 'ilutsemise' rikkus mu ema kes astus vannituppa ning karjatas ehmunult;"Michelle, kas sa oled hull peast? Miks sa nii tegid? Sa pole üldse enda moodi."

Ma tänasin teda, sest ma võtsin seda sa-ei-näe-enda-moodi-välja, komplimendina, sest seda ma ju saavutada üritasingi.

Selle peale ema vihastas ja lahkus vannitoast pauguga ust kinni pannes.

Ma muigasin omaette.

Pärast seda üritasin ma oma väheste meigi asjadega oma kulmi värvida ning siis ka meikida; alustuseks sobib.

Samal ajal mõeldes, et ma peaks paremat meiki ostma.

Hiljem läksin ma oma säästude eest Humanasse. See võib küll piinlik olla, aga mul pole tõesti teist valikut, sest kodus on mul vaid nohiklikud riided.

Ma otsisin tund aega midagi normaalset kuni viimaks ma leidsingi; Jack Danielsi must topp, kuidas küll sellist kraami siit võimalik leida on?

Ma olin ülimalt õnnelik. Igaks juhuks vaatasin ma alati poes ringi, et jumala eest mingi tuttav ei näeks ega saaks teada, et ma selle siit sain. Otsisin veidi veel ja leidsin ühe miniseeliku. Veidike litsakas aga vahet enam ei ole. Jamesi nimel olin ma valmis äärmustesse langema.

Liikusin siis koju ja läksin magama.
Järgmine päev koolis

Bussile astudes nägin ma jälle tagumises reas Beatrice'i, Jaqueline'i ning Jenniferi.

Jennifer viipas mulle sõbralikult; Kas tõesti oli minu välimuse muutus nii kiiresti mõjuma hakkanud?

Ma viipasin vastu ning Jaqueline näitas käega, et ma nende juurde tuleks.

Loomulikult ma läksingi.

"Nomh, õpitud?" küsis Beatrice sõbralikult.

Ma valetasin;"Kellel küll õpitud oleks."

Jaqueline näitas pöialt ning ütles;"Sulle nii sobivad tumepruunid juuksed."

Ma tänasin.

Niisiis me rääkisime terve bussisõidu aja suvalistest igapäeva asjadest.

Bussist läksime me kõik koos välja, tunnid olid kohe algamas ja ma pidin nende juurest lahkuma. Minu imestuseks embasid kõik kolm mind ning Jaqueline lausus hästi sõbralikult;"Lõunalauas näeme babe."