"Seega, ma palusin su võitluskuntstide õpetajat et ta õpetaks sind oma elemente kontrollima, tema teab elementitest kõige rohkem, mine pärast tundide lõppu iga päev võimlasse". Ütles ta mulle. Ma naeratasin talle ja tema naeratas mulle vastu. "Atiäh" laususin ja naeratasin uuesti.
Koridoris põikasin kokku Chrisiga, ta naeratas mulle ja küsis: "Kas jäid terveks?" Kergitasin selle peale kulmu. "Seda polnud vist vaja küsida." Arvas ta. Naeratasin. "Äkki tahad täna minu tuppa tulla, ajame niisama natukene juttu, oletan et sul on praegu raske." Tegi ta ettepaneku. "Jah, muidugi ma tulen" Imestasin ise ka oma vastuse üle. Kõndisin edasi klassi poole. Mul oli õigus ta on tõesti tore. Läksin klassi. Istusin oma õe kõrval olevasse pinki. Ta rääkis ühe endavanuse tüdrukuga, mul oli hea meel et ta leidis sõpru. "Ühesõnaga draakoni kaitsjad on meie kõigi kaitsjad" lõpetas õpetaja. Kurja, miks ma ei kuulanud. Pärast tunde lubasin Carolineil ühe oma sõbra juurde minna. Ises seatsin sammud võimla poole, vahetasin ruttu riided ära ja läksin saali mu õpetaja oli seal. "Oi, tere Zoey!" Lausus ta üllatavalt vaikse häälega. "Kas sa võtsid oma noa ka kaasa"? Küsis ta. Nogutasin. "Nii, võtame esimeseks tule sest seda saan mina ka kontrollida. Kogu asja saladus on see et sa pead tunnetama, sa pead olema tuli, sa pead tundma kuumust enda sees." Ta tõi küünala pani selle minu ette maha. "Esimene ülesanne: Ürita sellega ükskõik mida teha, täiesti ükskõik." Vaatasin küünalt. Nägin kuidas see võbeles. Siis ma tõstsin käe ja tuli tõusis, see läks suuremaks lõpuks, tegin näpuga tiire ja se läks õpetaja ümber. "Mulle tundub et mina ei saa sulle midagi õpetada." rääkis ta endamisi. Järgmiseks otsustasin näidata talle kõike mida oskasin. Koondasin võimla lakke pilved, tirisin kraanikausist vee välja ja tekitasin õpetaja ümber kupli, kuid enne lasksin tulel laiali valguda. Siis panin pilvedest vihma sadama. Siis tegin kupli sisse augu ja läksin ise ka sinna sisse. Siis viipasin käega ja võimlas hakkas nii kõva tuul puhuma et pallid ja noad lendasid laiali. Ja lõpuks tekitasin muru lõhna. Siis tõstsin käe ja kõik valgus laiali. "Ma kardan et mina ei saa sulle midagi õpetada" Lausus õpetaja. Ta naeratas. "Mine nüüd. Järgmine kord vaatame mis see nuga teeb".Kui tagasi oma tuppa jõudsin, vahetasin ruttu riided oma musta kleidi vastu, panin kaelakee kaela ning vöö peale. Juuksed jätsin lahti. Ja ma olin valmis Chris'i juurde minema.
Koputasin uksele, ta avas ukse. Tundus nagu ta toakaaslane oli kuskil ära. "Tsau" ütles ta. Mina lihtsalt kinkisin talle ühe laia naeratuse. "Tule sisse" Ma istusin ta voodile. Ta istus mu kõrvale. "Kes su toanaaber on?" küsisin. "Tom Sainberg". Noogutasin. "Kas tohib"? Osutas ta mu tiibadele. "Ja muidugi, naeratasin." Ta katsus ja silitas neid "Vabandust ma pole lihtsalt kunagi tiibu katsunud eriti mustasi." Naeratasin jälle. "Sul on kõige suuremad tiivad mida ma ültse kunagi näinud olen" ütles ta neid silmitsedes. Olen kindel et punastasin. Ja härra naerataja naeratas. Olime paar minutit lihtsalt vait. Ja siis mu tiivalaperdus segas vahele."Millal sa siia tulid?" Küsisin. "Umbes pool aastat tagasi" vastas ta. "Oled sa kunagi lossist väljas käinud"? "Ei" Vastasin. Ta vedas oma käe üle mu tatoveeringute kuni ülaseljani. Ootasin et kohe juhtub midagi. Aga ei juhtunud. Ta küsis: "Kas on tõsi et sa suudad kõiki elemente kontrollida?" Tekitasin vaikselt ta pea kohale väikse vihmapilve ja siis kui ma vastasin "Jah" Siis ma lasin talle ühe hunniku vihma kaela. Me naersime nii kõvasti et terve ühika kuulis seda, vähemalt ma arvan. Nüüd ta istus minu kõrvale ja kättemaksuks kallistas mind, niiet me olime mõlemad läbimärjad. Aga siis ma tõusin püsti ja Lasin tuulel enda ümber keerelda. Niiet ma olin kohe kuiv. "See ei ole aus" Naeris ta üritas mind jälle kinni püüda ja mulle kalli teha. Aga mina jooksin välja, ta ei jõudnud mulle nii kiiresti järgi niisis ootasin ukse kohal katusel. Ja kui ta välja jooksis võtsin tast kinni ja tõstsin õhku. Ta ehmatas. " No see on ebaaususe tipp" Ütles ta lõpuks naerdes. Teatsin et suudan maad kontrollida. kasvatasin aeda ühe puu ja puu otsa okstest platvormi. Laskusime selle peale, panin ta sinna peale. Laskusin ise ka selle peale. Siis tegin kividest kausi kuhu sisse, tekitasin tule. "Vot see on küll äge" Lausus ta. Istusime maha. Väljas oli külm. tegin tuld ja kaussi suuremaks. ning kasvatasin äärtesse seinad. "Kas siin koolis on loomad lubatud?" Küsisin. "Katherine ütleb et draakonid on ka loomad, tal endal on ka loom." "Aga kui sul oleks valida mis loom sul oleks? Ma annan sulle mõtlemiseks aega" Siis mõtlesin mis loom mul endal olla võiks, kes ma sisemiselt olen. Ma teatsin vastust kohe. Teatsin et loomad käivad ka maa elemendi alla. Ma olen sisemiselt draakon. Panin silmad kinni. Mõtlesin väikse süsimusta draakoni peale. Tegin silmad lahti mu süles oli väike draakoni beebi, ta polnud suur, ja ma loodan et ta ei kasva ka suureks. Ta mahtus täpselt mu sülle ära. "Ta on nagu sina" Ütles Chris äkitselt. "Panen talle nimeks Zy." laususin vaikselt. Võpatasin. Kuulsin jälle neid hääli. "Mis on?" Küsis Chris. Olen kindel et Zy kuulis neid ka. Ta tõusis lendu. Hakkasin puud kahandama võtsin Chrisist kinni ja panin ta maha. Kui puu oli kadunud lendasime Zyga mõlemal täis meeletul kiirusel sisse. Otse häälte poole. Ma hoitsin hinge kinni et keegi jälle surema ei hakka. See hääl tuli söögisaalist. Üks tüdruk oli põrandal ja väänles. Õpilased seisid paar meetrit eemal. Laskusin ta kõrvale. "Võta mu valu ära, palun." Tuntsin seda valumädanema tundis. Siis tegin nii nagu võtaksin sellest kinni ja tirisid selle temast välja. Nüüd ta enam ei tundnud valu, kuigi teatasin et ta sureb ikkagi. "Sa tead et pead mu varem või hiljem tapma" naeratas talle. Siis ta kaotas teadvuse. Ta nahk hakkas maha tulema. Tekitasin meie ümber vee kupli. Kuulsin väljast vahetusi. Siis panin vee peale vesiroosid kasvama, et lapsed ei näeks. Ma ei tea kas ma ise suudan seda teha kuigi tean et pidin. Võtsin noa. Panin selle ta süudame kohale. Panin silmad kinni ja lõin noa talle südamesse. Ning ta pudenes tuhaks.
YOU ARE READING
Dragon's Curse
FantasySu vanemad surid autoõnnetuses? Su kasuvanemad on õelad ja julmad? Oled suures Londonis ning elad lossis? Tahad teada mis toimub? Ma võin sulle öelda mis toimub, sa oled hulluks läinud. Zoey vanemad hukkusid reisil kui ta oli 3 aastane, ta ei tea ne...