Dragon's Curse

Dragon's Curse 7

Väljast karjus Katherine "Lase mind sisse! "tekitasin kuplisse augu kust ta sisse saaks tulla. "Rahu kõik on korras, sa tegid õigesti" üritas ta mind lohutada. Mis siis juhtub kui kõik hakkavad mind mõrvariks kutsuma või ei taha keegi minuga enam sõbrustada. Okei, Zoey. Rahu. Üritasin ennast rahustada. Tegin avause lahti et Katherine saaks lapsest järgi jäänud tuhaga välja minna. Sööstsid kuulist välja nii et see minu järgi laiali valgus. Ma ei tahtnud kedagi näha. Lendasin sealt lihtsalt võimalikult kiiresti minema. Otsustasin minna Carolinei ära tuua. Zy vaatas mind niimoodi nagu ma oleks just kellegi mõrvanud. Aga tal oligi õigus ma olingi kellegi mõrvanud.

Istusime mõlemad Carolinega oma vooditel, mina silitasin Zy'd. Casey tormas sisse. "Kus sa terve päeva olud oled?" Küsis ta hingeldades. "Ma kuulsin et sa olid seal kui see tüdruk suri" see tuletas mulle meelde et pidin oma noa ära pesema, see oli ilmselt verine. "Aga kus sa ülejäänud päeva olid?" Kui olin oma noa ära pesnud istusin tagasi voodile ning Zy ronis mulle sülle. Casey kiljatas. "Kes see on?" Küsis ta ehmunult. "Ee, noh see on Zy, arvasite kuna Katherineil on koduloom miks meil olla ei võiks?" Casey naeratas selle peale. "Aga kus sa ülejäänud päeva olid?" Jup, ja see oligi see teema milleni ma kohe ültse jõudda ei tahtnud. Ohkasin. "Chris kutsus mind enda juurde ja me lihtsalt rääkisime natuke" laususin. "Vabandust preili valevorst, aga kus ma ei usu mitte iialgi et te lihtsalt rääkisite." Lausus ta kulmu kergitades. Otsustasin mitte vastata

"Ühesõnaga, sina ja mr Naerataja?" Otsustasin jälle mitte vastata. Caroline läks magama. Ma läksin ka magama.

Maa seest tõuseb välja üks suur punane draakon ning hakkab linna hävitama, talle astub vast suur must draakon ning sureb. Punane draakon hävitab kogu linna. Inimesed peituvad keldrites. Inimesed surevad, lapsed ja va.. Oeh, ainult uni õnneks. Jälle tiliseb äratuskell. Ja täna on siis esimene tund ratsutame. Oh sa paganas küll, ma ei oska ratsutada.

Mulle meeldivad hobused, aga ma ei tea nendest midagi. Kallis näen ühte pikkade valgete juustega naist kes näitab mulle hobuse kätte ja seekord ta on lumivalge. Naine andis mulle hobusekammi ning "sõpruse temaga" ning kloomulikult väike naeratus. Seisin minut aega ja lihtsalt vaatasin teda. Ta oli nii ilus. Võtsin harja ning mõtlesin et kumma poolega ma kammima peaks, kas kõva või pehme poolega. Pooldasin pehmet. Ja ma arvan et see osutus õigeks. Minu õnneks oli ta juba seadustatud, viisin ta välja. Naine jagas juba õpetusi. Mina lihtsalt ronisin hobusele ja panin ta kuidagi moodi kõndima. Kuulsin et naine ütles et täna harjutame traavi. Mul polnud õran aimugi mida see tähendab. Ja tuli välja et ma oskasin seda. Ma oleks nagu Nangiaalase sattunud, ma oskan kõike. No okei. Pärast tunde Katherine otsis mind üles, ning ütles et sul ei toimu elemendi tunde. See sobis mulle suurepäraselt. Kõndisin Katherinei kabinetist toa poole. Ning ma põrkasin kokku härra Naeratajaga. Ta naeratas ning kõndis edasi. Zy ühines minuga ja istus mu õlale. "Tere, Zy!" ütlesin talle. Ning ta nühkis oma pead minu pea vastu. Caroline on nüüd oma sõpradega, seega ma ei pea muretsema kas temaga on kõik korras. Siis kavatses minuga ühineda Cassandra "Täna on sinu meie hulka pühitsemine niiet võta kaasa oma nuga ning tule järve äärde." Ning ta kõndis ülbe näoga minema ning teised õpilased läksid tast kaarega mööda. Läksin oma tuppa, võtsin noa kätte. Casey ütles et sellel on mingid võimed. Hoitsin seda käes. I olates mu sõrmedest, hakkas mu käsi mustaks tõmuma, sellele tulid soomused. Viskasin noa täie hooga maha. Vean kihla et olin näost täiesti lumivalge. Otsustasin sellega pärast tegeleda. Märkasin ka täna midagi Katherinei juures, ta oli kuidagi teistsugune, ma ei tea veel mis mõttes. Ma mõtlesin oma unenäole, sellelt suurest punasest draakonist. Siis ma taipasin, ma sain aru, mina olin see must draakon. Võtsin oma noa ja läksin järve äärde. Kõik olid seal. Cassandra vahtis mind jälle oma õela pilguga ja naeratas samal ajal. Casandra näitas mulle et ma seisaksin järve kalda peale, siis ma ei tea mis juhtus. Nad hakkasid mind kinni siduma arvasin et see on osa rituaalist, kuid siis märkasin et Chris seisab eemal sama nõutu näoga kui mina. Cassandra võttis mult noa ära. Siis nägin kuidas Katherine Chrisile selja tagant ligi hiilis, tahtsin karjuda aga Chris oli juba murul pikali. Nad sidusid Chrisi ka kinni. "Tänu sinule saime teada mida nuga teeb, ning sind ega kooli pole meil enam vaja" Irvitas ta. No tore. Ta võttis noa enda kätte ja ta kätele tulid punased soomused. Teatsin et mu tiivad on nii tugevad et köied lahti rebida. Ja mulle tundus et praegu on hea aeg seda teha. Köis krägises puruks. Haarasin noa. Mu kätele hakkasid tekkima mustad soomused. Kuid samal ajal viskasid nad teadvuseu, Chrisi vette. Hoitsin nuga käes. Tuntsin kuidas mu keha valutama hakkas. Sööstsin Chrisile järgi tirisin ta veest välja ning lendasin tagasi kooli poole. Teatsin et kusagil koolis on alarm, kujutasin seda alarmi endale ette, ning see läks käima. Kõik lapsed jooksid õue. Laskusin maha. Mu võituskunstide õpetaja Dracolaurus oli seal, millegipärast oli mul tunne et võin teda usaldada. Sosistasin talle et "Hakka lapsi metsa viima" Ta noogutas, ta sai ilmselt aru et olukord on ohtlik. Ta karjus midagi mulle võõras keeles. Ning Kohe reageerisid mu ratsutamis õpetaja, ja üks õpetaja keda ma ei tundnud. Iga üks võtis ühe väikse lapse sülle ja nad lendasid minema. Kuid siis ma ei saanud enam millegi pärast kahel jalal seista, ega rääkida. Taipasin et ma olin muutunud päris draakoniks. Ma pidin noa maha viskama, ses mul polnud enam käsi millega seda hoida. Katherine võttis noa kätte, ning ta hakkas punaseks minema. Kui õpetajad tagasi jõuavad siis jäävad nemad siia ja mina viin kõige väiksemad lapsed ära. Metsa. Teatsin et minu selga mahub vähemalt 20-25 last. Tekitasin kooli ümber suure kupli, see ei olnud veest. See oli. Hingest. Nüüd ma sain aru mis see viimane element on. Viipasin lastele et nad mu selga roniks. Minu arvutuste kohaselt oli mu seljas 22 last. Õpetajad jõutsid tagasi. Sosistasin enda sees et hoitke teda tagasi. Ja mul oli kuri kahtlus et nad kuulsid seda. Tõusin õhku. Lendasin kiiresti metsa poole, nägin juba kaugelt kus teised lapsed on. Laskusin sinna samma. Viipasin lastele et nad maha roniksid. Lendasin tagasi. Taastasin kaitsevälja mis oli vahepeal õhukeseks muutunud. Nüüd läksid jälle õpetajad. Katherine oli juba vahepeal draakoniks muutunud. Ta sülgas mu peale tuld. Kuid kaitseväli blockis selle ära. Katherine tõmbas oma küüntega üle kaitsevälja ja see purunes tükkideks. SIis tekitasin tema ümber kupli. Ma olin kokku kukkumise äärel. Õpetajad jõutsid tagasi. Mulle ronis jälle oma 20 last selga, viisin nad metsa. SIis läksin tagasi. Seal oli veel 18 õpilast. NAd ronisid mulle selga. Üks õpilasstest võttis endiselt teadvusettu Chrisi sülle. Lapsed ronisid mu seljast maha. Siis muutusin tagasi inimeseks. Ma kaevasin maa elemendiga maa alla käigu, tegin puu juurtest trepi. Käik viis oma 10 m alla. Seal tekitasin ühe suure ruumi. Selle keskele kasvatasin puu tüvi mille peale keerutasin juured. See hoidis lage üleval. Siis tegin ühe suure käigu mis viis veel alla. Sinna tegin õpilaste ruumid. Lapsed olid kolme kaupa tubades. Tunneli lõppu tegin enda ja Carolinei toa. Läksin tagasi üles. Mina olin ainuke kees sai maad kontrollida. Siis tegime köögi. Siis ruumi kus kasvatasime süüa. "Kõik tule alla" karjusin üles. Lapsed hakkasid alla tulema. Nad tulid mulle järgi. "Jagage ennast kolme kaupa tubadesse. Ma tulen pärast ja teen teile voodid" Läksin istusin keset suurt saali. Mõtlesin kivist põranda ja rohust seinte peale. Läksin kööki tegin sinna juurtest lauad. Kasvatamis ruumi panin õunapuud, maasikad ja mustikad kasvama. Siis ronisin maapinnale. Tegin puu juurtest plate, ning kinnitasin selle ühe poole sissepääsu külje peale. See oli uks. Kasvatasin metsa mõned õunapuud, ploomipuud ja pirnipuud. Metsa alla rohkem maasikaid, pohli ja muststikaid. Siis seisin sissepääsu juurde. Ma polnud kindel kas see töötab aga proovida võib. Tõstsin käed üles. "Vaenlane seda ei näe, seda sissepääsu katab loor mis kaitseb meid vaenlaste eest" Kohe kadus sissepääs, selle asemel oli tavaline muru. Läksin sellele lähemale. Ma oleks nagu riidest läbi läinud. Ronisin alla. Läksin laste juurde. Tegin neile kõigile tuppa 3 juurtest ja lehtedest voodit ning kapid ja lauad. Siis kui enda tuppa jõutsin istusin voodile ning mõistsin. Et mina olen uus kooli juht, et mina pean nende eest hoolitsema. Mõistsin et on tekkinud uus Draakonite Akateemia.