Panin silmad kinni. Ootsin seda pauku ms mu elu lõpetab. Seda jubedat pauku. Aga ma ei tundnud mitte mingit pauku. Tegin silmad lahti. Ma... LENDASIN??? Omg. Nujh. Lendasin ss üles. Vaatasin ringi ja otsustasin edasi lennata. Korraga kukkusin ma maha. Mdea ms juhtus aga enam ma lennata ei saanud. Üritasin ja üritasin aga midagi ei aidand. :/ Vaatasin taevast. Hakkas hämarduma. Hetke pärast oli juba pime. Kuulsin ulguvaid hunte. Hakkasin jooksma. Mul oli jubedalt raske seal pimedas, nüüd juba hirmuäratavas metsas kui polnud valguskübetki ja hundid kaa veel... Nojah loomulikult pidin koperdama mingi juurika otsa ja ss ma juba kartsin et olen nende jubedate huntide hommikusöök. Kõik käis justkui aegluubis: hunt hakkas mulle kallale hüppama kui kuulsin lasku ja ta kukkus surnult maha. Teised hundid ehmusid ja jooksid minema. Ma ei julgend pead pöörata. Ma ei tea miks aga ei julgend...
Loodan et meeldis. Vote ja comm kui tahate uut
ESTÁS LEYENDO
Üksi...
FantasíaSee lugu on ühest tavalisest koolitüdrukust. Teda noritakse koolis aga ta ei hooli sellest. Kui ta kooli vahetab muutub ta kellegiks õudsaks. Kui tahate teada kelleks ss peate lugema hakkama.
