Chari vaatenurk
Ma ei teadnud, mida teha, kust otsida teda. Olen nii mures tema pärast, sest ei tunne tema kohal olekut sideme kaudu. Muidugi ma olen nii kuri ja petnud sellepärast, mis juhtus. Ma ei olegi niivõrd kuri tema peale kui enda peale. Kui oleks ma vaid temaga jäänud siis poleks midagi sellist juhtunud. Oleme Johaniga kõik kohad läbi otsinud ning teda ei ole kuskil. Isegi minu võime leida inimesi ei aita.
"Char ära muretse temaga on kõik korras Zayn ei tee midagi talle. Me leiame üles Charloti üks kõik, mis ka ei juhtuks, ma luban sulle!" ütles Johan. "Ma tean, aga ikkagi ma muretsen tema pärast. Ma pole kellegi pärast nii palju muretsenud kui tema." "Kuule mine koju puhka natuke," ütles Eddi. "Okei, ma lähen." Koju jõudes kuulsin üleval mingit kolinat. Mille peal ma tormasin kohe üles.
Charlote Jeniferi vaatenurk
Ma ei tegi kui kaua ma siin olnud olen, aga selle ajaga ma olen avastanud uue oskuse. Mul on aega olnud harjutada kuna aheldavaid raudkette, mis mind ümbritsesid enam pole. Järsku kuulsin, et keegi hakkab ust lahti tegema ning juba kuulsin, kuidas Zayn ütles oma libeda häälega:"Kuidas sul läheb tibukene?" Aga selle peale ma võtsin oma viimas jõu kokku ja laususin:"Ole vait ja tule siia."
Nägin, kuidas ta jooksis ukse juures minu poole. Kuigi siin oli päris pime, aga sellegi poolest ma nägin teda. Ta oli juba minu ees ning hakkas midagi ütlema, aga ma katkestasin teda oma suudlusega. Oma jõudu kasutades varastasin tema ande ära ning keskendusin Charsile. Viimane mida ma kuulsin ennem, kui keskkond muutuma hakkas oli:"Sa veel kahetsed seda!" Peale seda ma läinud olingi sealt.
Järgmisel hetkel asusin ma kellegi toas, kuid ei pidanud kaua arvama. Sest järgmisel minutil avanes uks, ning sisse astus Charli. Ta vaatas mind tuimalt mitu minutit ega ei lausunud midagi.
Peale vaikust küsis ta:"Kas ma näen und või sa oled päriselt siin?" "Ei sa ei näe und. Ma olen siin tänu oma uuele võimele." Ta vaatas veel minu poole ning avas oma suu, et midagi öelda, kuid sealt ei tulnud midagi algul. Peale seda ta jooksis minu poole, ja võttis mu sülle, ning keerutas. "Ma olen nii õnnelikk, et sinuga kõik korras on." hüüdis ta rõõmsameelselt. Kui ta mu maha oli pannud, ütlesin ma, et peaks vennale ka teada andma. Mille peale Char võttis telefoni taskust ja helistas.
Char:"Kuule su õde on välja ilmunud. Temaga on kõik korras."
Johan:"Oh lõpuks. Ma tulen kohe sinna."
Ennem kui Char jõudis vastata ma ütlesin, et ärgu tulgu täna kuna tahan magama minna. Muidugi mu vend kuulis seda ja oli nõus tulema homme.
Kui Char oli telefoni laua peale pannud küsisin ma, et kus ma saaks magada. "Muidugi minu voodis ja minu kaisus," ütles ta naeratus näol. Mille peale ma palusin tal, otsida endale pikema pluus, ja läksin koos tema antud pluusiga vannituppa. Kus vahetasin oma riides ära, ning liikusin magamistuppa tagasi, et voodisse pikali minna, ja magama jääda. Peale seda ronis minu kõrvale ka Char, ja võttis mu kaissu omale. Soovisime üksteisele head ööd ja läksime ära magama.
Üles ärgates ei olnud Chari minu kõrval, kuid ma kuulsin kuidas keegi tuleb üles. Ennem kui ta jõudis sisse astuda, teesklesin mina juba magamist. "Hommikust kallis," lausus rõõmsal toonil mu kallim ja tegi mulle suule musi. "Hommik musi, nii armas sinust teha mulle selline üllatus," ütlesin kui nägin hommikusööki, mis ta oli toonud mulle voodisse.
"Kuule peale seda, kui saame kokku su vennaga ja teistega, lähme restorani," ütles Char. "Ma olen nõus sinuga," vastasin õnnelikult talle. Peale hommiku sööki helistasime vennale kohe ja kutsusime Chari juurde.
Vennaga kokku saamine oli mõnes mõttes piin ta esitas nii palju küsimusi, aga ikkagi tore oli teda näha. Peale kohtumist läksime me koju ja ma hakkasin ennast sättima välja minekuks.
-------
Avaldage oma muljet jutt kohta. Mis võiks olla paremini? Oodatud on nii negatiivseid kui ka posutiivseid kommentaare! :) Aga seni päikest teile! :)
