Kui tund läbi sai tormasid kõik klassist välja peale minu ning tolle sama poisi, kes tahaks mind endale saada. Ta seisis ukse ees ning ei lasknud mind välja. "Kao eest!" urisesin poisi peale. "Ei musike ei kao ma kuhugile!" ning naeratas mulle kavalalt. "Esiteks ma ei ole sulle musike ning teiseks ma löön sulle silma siniseks kui sa eest ei tule." "Arvad, et usun sind? Sa ei suudaks kärpselegi liiga teha." ning naeris mu üle. "Peaksid siis uskuma hakkama. Aga mis su nimi on?" küsisin ta käest. "Aga vot ei usu. Charls." "Nii Charls KUI SA KOHE EEST EI TULE ON SUL SILM SININE." kisasin juba praktiliselt üle klassi. Ta naeris vaid näkku mulle, ning ei pannud tähele kui juba mu rusikas tõusis. Ta vaatas mulle imestusega otsa peale seda, kui oli saanud ühe korraliku parem haagi. Kobis vaikselt eest ning lasi mul minna. Klassis väljudes vaatasid kõik mind imestusega. Kuidas ta väja sai seni pole keegi väljunud kui Charls on võtnud endale sisse, et keegi saab tema omaks. Tuli igalt poolt selliseid mõteid. Naersin nende mõtete üle. Mitte ükski poiss pole saanud mind endale ilma minu tahtmiseta.
Möödusid veel osad tunnid kuni jõudis söögivahetund. Sööma minnes võtsin kandiku ning valisin ühe salati ja õunamahla. Otsisin silmadega venda. Peale pisikest otsimist leidsin ta tagumise laua juures ja mitte üksi vaid Charlsiga ja mingi poisiga veel. Kõndisin rahulikult lauua juurde, kui sinna jõudsin pööras Charls oma näo minu poole ja ütles:"Tead, et ma ei anna alla?" "Sa jätad mu rahule muidu löön teise silma ka siniseks." laususin nagu vana rahu ise. Ta vaatas mulle kavalalt otsa ning naeratas oma flirtivat naeratust. "Mind sa selle naeratusega ei võrguta." ütlesin ükskõikselt talle. "Näeme seda asja veel kas võrgutan v mitte." Ma olin valmis talle löögi juba anda, aga ta peatas mu käe. "Ega see ei pea ilmtingimata silm olema." rääkisin samal ajal kavalalt muiates. Järgmisel hetkel tõusis mu põlv ja ta sai päris tugeva löögi hargivahele. Charl laenges põlvili ja ütles väga vihaselt:"See nii ei lõppe. Sa saad minu omaks." "Ma küll nii ei arva." ütlesin ning naersin ta üle. Peale naermist laususin:"HOIA MUS EEMALE, sest sa ei taha teada mis ma sinuga teen siis kui sa mind rahule ei jäta." Pöörasin kannapealt ringi ja läksin sööklast välja.
Klassi poole kõndides tuli minu juurde üks tüdruk. "Hey! Minu nimi on Bella Thoren." "Tsau jh! Minu nimi on Charlot Jenifer kutsu kas Jenniks v Lottiks." Tutvustasin ka iseennast Bellale. "Mis tund meil hakkab?" Küsisin peale vaikust. "Inka peaks vist hakkama." "Okey, lähme viime kotid ära?" "Davaij olen nõus." Tema mõtteid lugedes sain aru, et ta tahaks minuga sõpradeks saada. Mul endal pole kas selle vastu midagi ta tundub olevat hea inimene. "Meist võivad veel saada head sõbrannad." ütlesin ning naeratasin talle. Ta naeratas vastu ja lausus:"Jh võivad küll." Oli ta minuga nõus.
Klassi juurde jõudes oli ümber Charlsi poiste kamp ning oli aru saadav, keda nad arutavad. Charls hakkas tulem minu poole. "Nh, kaunitar oled imestunud, et ma ei ole veel sind rahule jätnud?" lausus ta naerdes. Turtsatasin ning ütlesin:"Tead ma ei arvanudki, et sa mu rahule jätad, aga ma hoiatasin sind." Seisin rahulikult ja vaatasin talle silma. "Tead su silmad on nagu põhjatu auk. Kui nendesse vaatad ei saa ma silmi ära pöörata." proovis ta teha komplimenti. Kõik jäid teda vaatama, kui ta oli oma lause lõpetanud. Ta sõbrad hakkasid naerma ja küsisid läbi naeru:"Ega sa armunud pole Char?" ja naersid edasi. "Olge vait! Miks peaks ma armunud olema?" möirgas Char vastu neile. "Meie ei tea, aga vaata, mida sa enne ütlesid nagu sa oleks vana romantik ise."
"Okey lähme räägime teises kohas, kus vähem inimesi on. Oled nõus Jenifer? Sa võid oma sõbra ka kaasa võtta." tegi poiss pakkumise. Ma oleks nõus temaga minema jh, sest mingi külgetõmbejõud tõmbab mind tema poole. Järele mõeldes vastasin:"Jh, lähme räägime teises kohas. Tuled ka Bella?" teise lause poole lõpetades vaatasin otsa tüdrukule. Kuigi ma tean, et see on riskantne, aga mis seal ikka ta ka ei pruugi olla inimene. Kuna osad liigid oskavad varjata enda olemus. "Okey, ma tulen." vastas Bella. Charl juhatas meid mööda treppe alla keldri ruumide juurde. Seal ta pööras näoga minu poole, ning astus lähemale. Pani käed mõlemale poole mind ja küsis:"Kas sa ei tunne mingit külgetõmmet?" Peale seda asetas ta oma huuled ülikiirusega minu omadele. Proovisin teda tagasi lükkata, aga sellest ei tulnud midagi välja. Kuna ta oli minust tugevam ja mul polnud mingit tahtmist teda ära lükata.
Kas jätkan või mitte. Avaldage oma arvamust.
