Autos välja minnes nägin seismas Clubis ees Chralsi. Ta vaatas minu poole ja naeratas, aga üks jõnks on ta õpis oma mõteid varjama minu eest. Anksuga sisse minnes läksime esimese asjana kokse tellima. Tema viina ja mahlaga, mina rummi ja kokaga. Joogid käes kõndisime minema leti juurest. "Lähme sinna," ning vedasin ta endaga Charlsi, Eddi ja Johhani juurde. "Sau poisid," ütesime koos. Char tõusis ning tuli lähemale mulle. Võtis ümber kinni ja suudles mind. "Sau jhm tips," vastas ta peale suudlust. Algul oli ta suur jobu, aga nüüd ma ei suuda ilma tema suudlusteta olla. Olin märganud, et Charlsi mõtted pole varjatud ning sealt tuli selline mõte tema huuled on nii magusad. Naeratasin ja ütlesin Charlile:"Aitäh, komplimendi eest." "Mis asja?" vastas mees. "Su mõted," ütlesin ainult. Mees naeris selle peale ainult. Võtsin oma koksist viimase lonksu ning suundusin leti juurde uut tellima. Peale seda liikusin laua äärde tagasin. "Charls lähme tansima?" küsisin kuttilt. Ta ei vastanud midagi vaid võttis mu käest kinni ja viis mind tantsuplatsile.
Järsku hakkas mul paha. Char püüdis mind kinni ning viis välja värske õhu kätte. Ma tundsin kuidas mu ümber olev keskkond muutus ning ma sattusin uute nägemusse. Nägemused tulevad ainult siis kui kellegiga minu lähedastest juhtub midagi ja juba ma seisin metsas. Kus käis võitlus mu eks poissi ja Charlsi vahel. Peal seda muutus kõik ning ma olin seal, kus ma olema pean oma armastatud poisi süles.
"Sinuga on kõik korras?" oli esimene küsimus kõigi poolt. "Jah, lihtsalt üks nägemus." Venna küsis mult:"Mis nägemus? kelle kohta?" Ainuke sõna mis mu suust tuli sosinalt oli:"Charlsi." Angeelika küsis:"Aga keegi oli veel ju?" "Jah, oli! Mu eks poiss Zayn." "Mis asja?" lõugasid nii Venna kui ka Anksu. "Nad võtlesid," tegin väikese pausi lauses, "minu pärast!" ütlesin veel lõppu. Lõpuks mõistis poiss küsida:"Kes see on?" "See on Zayn, kellega ma käisin eelmine aasta. Tema võimeteks on: transi viimine, kiirus, ta näeb ette kõik straategiad ja veel üheks võimeks on isiku unustamine see tähendab, et ta võib sind panna unustama minu. Aga kui mul on õigus ja meie vahel on hingeside siis seda ei suuda keegi lõhkuda ega panna meid unustama üksteist," rääkisin pikka jutu maha. "Päris palju võimeid," ütles Char.
"Räägime sellest homme! Ma olen väsinud," ütlesin neile. "Tahad viin koju sind babe kui Johann ei taha veel ära minna?" küsis Char. Vaatasin venna poole, mille peale Johann noogutas ning ütles:"Mine Charliga. Char tõusis üles nii, et mina olin tema süles ning viis mu autosse istuma. Ise istus rooli taha ning käivitas auto.
Maja ette jõudes küsis Char:"Kas jään sinuga või saad üksi hakkama?" "Ma arvan, et saan üksi hakkama küll," ütlesin vastu ning hakkasin autost välja astuma. Kui ta tõmbas mind tagasi ja kinkis mulle ühe suudluse. Ütlesime üksteisele sau ning ma astusin autost välja. Ukse juurde jõudes hõikas Char:"Hoia end!" Naeratasin talle vastu.
Keerasin ukse lahti ning astusin koridorri, esimese asjana tundsin vägagi tuttavat lõhna. Jah me tunneme üksteise lõhna. Jalanõud jalast võttes suundusin esimese asjana kööki. Järsku tundsin oma kaelal tuttavat hingeõhku. Ümber pöörates tõukasin Zayni eemale ning küsisin:"Mida sa siit tahad?" "Sind tahan tagasi ikka kullake!" ütles ta. Nägin ta näos seda naertust, mis on mulle väga rõvedaks saanud. "Unista ainult! Kao välja siit kust kurat!" Selle asemel, et mind kuulata hakkas ta mulle lähenema ning oma käsi minu ümber toppima. "Ära puudu mind!" kisasin juba, "Sinu kutt ei tule tagasi, keegi ei päästa sind," lausu ta mulle. Võttes mind sülle hakkas ta tassima mind minu tuppa. Mul ei olnud enam jaksu rabeleda kuna nägemus võtab ära väga palju energiat.
Minu tuppa jõudes olin ma juba nii väsinud rabelemisest. et ei suutnud talle vastu panna. Zayn asetas mind voodile ning tuli ise peale ning hakkas suudlema mu kaela liikudes üles poole samal ajal mu riideid ära võttes. Lebasin nagu nukk voodil. Ütlesin talle:"Ära tee palun! Ma ei taha!" Kuigi samas mul olid tema vastu mingid tunded alles, aga need olid väga sügaval. Tema huuled jõudsid lõppuks minu omadele ning ta suudles mind. Suudlesin teda vastuta nagu see oleks esimene kord. Lõpude lõpuks mu tunded plahvatasid ning voolasid üle kere lajali.
Tundsin tugevat erutust, kui ta mu kaela suudles. Tirisime üksteiselt riided ära ning siis see juthtus nagu eelmine aastagi. 1 aja pärast küsisin talt:"Milleks sul seda vaja on?" "Sest ma armastan sind nii väga, et ma ei suuda sinust loobuda." Mille peale laususin mina:" Aga mul on Charlsiga hingeside ja seda sa ei suuda purustada. Lõpuks olen ma niivõinaa temaga koos ikkagi. Tahad sina seda või mitte. Peale kauba ma juba praegu igatsen teda." "Siis ma viin su temast nii kaugele kui võimalik, et sa ei näeks teda" "Sellega sa põhjustad mulle ainult hinge valu. Sa pead leidma oma hingesugulase. Ma nägin täna nägemust, et te võitlesite minu pärast ja see ei tohi juhtuda."
"Tahad ma tutvustan sulle meie kooli tüdrukuid äkki leiad oma hinegesugulase," ütlesin veel peale pikka juttu. "Ma ei taha kuidas sa aru ei saa. Isegi kui see kaklus juhtub mina võidan selle iga hinna eest." "Ei sa ei rikku mu õnne!" Peale seda öeldut tulin voodist välja tekk ümber ning võtsin garderoobist riided. Peale mida läksin vannituppa, kus ma riided selga panin ning tagasi tuppa suundusin. Võtsin telefoni kätte ning valisin Charlsi numbri. Võttis aega enne kui ta vastu võtis. Kõne:
C: Ja, tibu! Mis on?
M: Ma tulen sinu juurde võib?
C: Ja ikka võid, aga mis on?
M: Pärast räägin tule mulle autoga vastu.
C: Okei, kohe hakkan tulema.
M: Okei, davaij siis.
Ning panin kõne kinni. "Mida sa tegid?" kriiskas Zayn. "Sa ei lähe kuhugi!" tuli järgisena tema suust. Ei vastanud talle midagi ning kõndisin ukseni. Nägin silmanurgast kuidas Zayn toppis endale ruttu riideid selga. Ukse kinni pannes panin jooksuga koridorri ja toppisin tossud jalga ja jakki peale ning hakkasin ust lahti tegema kui keegi võttis mind sülle ning hakkas elutoa poole viima. "Ära tee! Sa ei saa aru! Lase mind lahti! Ma ei taha!" lõugasin täis kõrist ning olin juba nutmise äärel kui järsku lendas uks lahti. Sisse astus nii mu vend, Eddi kui ka Char. Johann lõugas esime asjana:"Lase mu õde lahti Zayn!" "Ei! Su õde saab minu omaks" "Kas sa ei näe, et ta ei taha?" küsis Char. "Ei taha! Ma arvan küll vastu pidi kuna me veetsime temaga ennem väga ilus öö. Selle taga järjel, et ma suutsin tema tunded minu vastu tema seest välja urgitseda." Kõik oli pahviks löödud ja ei pannud tähele, et ma nuttan.
Siis ma nägin, kuidas üle Charli põse veeres üks soolane pisar. Vaatasin oma anuvate silmadega talle otsa, kuid ta pööras oma pea ära ning jooksis uksest välja. Mille peale Zayn lausu:"Minu võit! Sa oled minu tibuke." Tõusis püsti ning tiris mind enda vastu ja hoidis tugevalt kinni minust. Aga ma ei suutnud ei liikuda ega midagi vastu öelda. Mu see oli kõik puru. Lõpuks hakkasin täiega rapasima nii jalagade kui ka kättega. Ma tundsin kuidas mu see kasvab viha, mu sisemine mina hakkas võtma mu üle kontrolli.
Vaatasin Eddile ja Johhanile otsa juba helendavate punaste silmadega ning kasutasin oma jõudu, et Zayn endast eemale tõugata. Pöörasin ümber ning kasutasin oma mõttejõudu ning lennutasin Zayni vastu seina. "Sina ei saa mind endale. See, mis meie vahel täna oli viimast korda." ütlesin täisti teise häälega. Vend ja Eddi vaatasid mind täiesti teise pilguga. Zayn oli selle ajaga jõudnud püsti tulla ning minu poole sammuma hakanud. Tahtsin ta ära kägistada, mida ma ka mõttejõul tegin. Olin ta peaegu ära lämmatanud kui ma kokku kukkusin. Nägin enda ümber pimedust, mis mind endasse mattis. Ma ei tea, mis oli juthud. Kui järsku ma nägin...
