Kui lõpuks leidsin silmist pisarad,
Mida oodanud kaua,
Mis on tahtnud tulla, kuid pole tulnud.
Ma juba mõtlesin, et kas mul polegi ehk tundeid, südant, hinge,
Ainult valu.
Kuid nüüd tuli pisar, sellest valust,
Mis ütleb et valu on päris.
Aga keegi ei näe seda pisarat,
Pole kedagi kes selle põselt pühiks
Ega hoiaks mind ja ütleks, et kõik on hästi.
Ei on ainult üksindus ja mõtted, mis pole ilusad, koorem mida kannan
pole koorem mida keegi kanda aitaks.
Olen üksi valus, pettumuses, sest et olen üksi.
Kas ma pole piisav?
Miks mul on koguaeg tunne et ma pole piisav?
Miks miski ei õnnestu?
Miks ma hoian endasse? Miks ma sellepärast õnnetu olen, kui ise end ei ava?
Mida ma olen väärt? Kas üldse midagi? Kas üldse kedagi?
Ma üritan tõesti üritan, aga ikka pole miski piisav, ikka tunnen valu ja üksindust.
Tunnen et olen läbikukkunud
Ja keegi ei näe seda.
Miks küll on nii raske näida tugev?
YOU ARE READING
~luuletused~
Poetry~luuletuses vms~ ¿?Mõtetest saavad sõnad, Sõnadest laused, Lausest luuletus, Mis väljandab mõtteid.¿?
