Istudes üksi, ootan kedagi.
Ma ei otsi, vaid ootan et ta mu leiaks.
Kuid kas mind üldse on võimalik leida?
Olen ehitanud seinad, enda ümber,
mu seinas on ka uks, millest välismaailma näen.
Vahest keegi piilub sealt sisse, kuid ei küündi minuni.
Ta ei julge astuda sisse,
Sest see mis on toas hirmutab.
Mu tuba on pime.
Ja üksi on hirmus.
Kuid siiski loodan,
et üks päev pääsen,
Siit pimedusest
Ja uksest astub sisse mu päiksekiir
BINABASA MO ANG
~luuletused~
Poetry~luuletuses vms~ ¿?Mõtetest saavad sõnad, Sõnadest laused, Lausest luuletus, Mis väljandab mõtteid.¿?
