Minu Twilight

517 40 3
                                    

Melodi POV



Ma mõtlesin minu ja Caspari sõprusest, aga see mõtisklus peatus, sest Sem tuli ja külmavärinad läbisid mu keha, ning ma naeratasin. Ma lasksin Caspari käest lahti ja jooksin Semini, hüppasin ta kätevahele, nii, et ta hoidis mind 10 cm maast kõrgemal ja me suudlesime, nimelt olen ma 13 cm Semist lühem.


"Kallis, mida sa selle nohkariga teed?" ma sain vihaseks, sest ma ise ka ei tea.

"Ta ei ole enam nohkar."

"Vaatame siis kohe järgi," ta lausus seda ja kutsus Caspari kõrvale kuid ta ei lubanud mul kaasa minna. Ma vaatasin kaugelt ja tundus, et see ei olnud eriti tõsine vestlus, sest Caspar ja Sem naersid ja kui vestlus läbi sai, siis surusid kätt ja patsutasid õlale.


Caspar POV


Me kõndisime Semiga Melodini ja nad võtsid käest kinni, ning ma isegi ei tea mis minuga juhtus, aga ma panin Semile niimoodi jala taha, et ta komistaks, aga õnneks ta ei saanud aru, et mina seda tegin ja ta kõndis edasi, aga nad ei võtnud enam käest kinni ja ma kasutasin võimalust ja läksin nende vahele: "Melodi, mis su esimene tund on?"


"Melodil on inka ja mul mata," vastas Sem ja ma olin pahane, sest ma küsisin seda Melodilt, aga kuna mul on ka mata, siis ma pean koos Semiga minema. Ma kõndisin järsu meelemuutuse tõtu nende juurest ära, et minna...


Melodi POV


Caspar on nata imelik ja kui ta minusse klammerdumist ei lõpeta, siis ta jääbki nohkariks ja nüüd ta kõndis üldse minema aga ma ei läinud talle järgi, sest ma ei viitsinud, kuna ma tahtsin Casandrat ja Lizilit. Lizil teab alati mida öelda ja ma ootan tema hinnangut, sest ma ise ei oska enam, kuna Caspar on lootusetu. Ta on klammerduv ja see on halb, aga ma pean teda muutma.


Me läksime Semiga lahku ja ma kõndisin inka klassini, kus nägingi Casandrat aga mitte Lizilit ja see pani mind muretsema, aga ma ei lasknud ennast häirida ja rääkisin Casandrale kõik ära ja ta jagas minu arvamust ja andis nõu, sest, et Caspar on ja jääb nohkariks, kui imet ei juhtu.



Koolis nädal aega hiljem*



Caspar POV



"Melodi, ma luban, et ma saan paremini hakkama, kui sa iial arvata oleksid osanud," me rääkisime Melodiga mu elustiilist ja ta ütles, et seda tuleb muuta, aga ta ei usu, et ma hakkama saan. Aga ma olen valmis kõike muta, selleks et võita Melodi süda, kuna ma olen temasse lõplikult armunud, aga ta on koguaeg Seminga ninapidi koos ja mu lootus kaob, kuid ma olen valmis võitlema.


"Siis sa ei tohi minuga rääkida oma kolm päeva ja pead teesklema, et ma olen sinu peale armukade ja me oleme sellepärast tülis," ta rääkis, nagu see oleks lihtne. Võibolla tema jaoks, aga minu jaoks mitte, sest ma pean võistlema kooli korvpalli meeskonna kapteniga et võita tema süda, aga ta tundub olevat lootusetult armunud ja püüab mind selle Liziliga paari panna.


Mulle on isegi tekinud kahtlus, et mina võin Lizilile meeldida, aga ta ei ole minu tüüp, liiga blondiin ja mina ise olen veel liiga nohkar ja kõik, kõik on liiga segamini. Mul on vahest tunne, et ma ei ole enam nohkar, aga kui ma Melodiga räägin, siis tuleb see tunne tagasi.


"Noh, siis ei ole me sõbrad ja sina tõmba minu elust välja, ning ürita oma elu korda teha, mitte ära ole minu peale armukade," ma ütlesin seda, et Melodi usuks, et ma võin muutuda.


Melodi vaata mulle otsa pilgutas silma ja karjus vastu: "Mina sinupeale, ma ei saa aru, mida ma sinus leidsin." Me olime nimelt kooli koridoris ja kui ma oma lause olin lõpetanud, olid kõigi pilgud meil ja kui Melodi lõpetas oma lause, siis meid vaadati, nagu tsirkust, aga ma arvan, et see ongi osa mu uuest imagost.



_________________________

Hei-hei, sai osa valmis, see on pisut segane, aga peabki olema, sest siit hakkavad hargnema loo erinevad storyt.

Musid-kallid-õhupallid

KiusajaWhere stories live. Discover now