Jää Minuga

16

„Caspaaar, palun tule tantsima,"mangusin ma, vaadates poisile kutsikasilmadega otsa.

Caspar raputas pead ning Marie poisi kõrval muigas. Ma ei teadnud, kui palju ma joonud olin, kuid piisavalt. Pärast vahejuhtumit, mis mul Matthiasega oli, suundusin otsejoones Caspari poole, üritades noormeest tantsima kutsuda. Tüdruk, kellele ma olin ennist joogi kraesse valanud, oli end vahepeal korda teinud ja lobises Matthiasega edasi, justkui midagi poleks olnudki. Matthias flirtis temaga taas ja see ajas mind vihale ning üritasin seda põlevat tunnet alkoholiga summutada.

„Geira, sa oled täiesti purjus,"märkis Caspar, „Kui palju sa joonud oled?"

Muigasin. „Ma ei tea. Kas ma ei meeldigi sulle sellisena?"

„Sa meeldid mulle sellisena nagu sa oled, aga ma olen mures. Sa ei kannata väga palju alkoholi..."

„Kuule, ära ole selline beebi! Tule, tantsime!"

Tõmbasin noormehe diivani pealt püsti ja tirisin ta tantsuplatsile. Kumbki meist ei olnud suurepärased tantsijad, kuid lasin muusikarütmil end kaasa haarata. Caspar oli esialgu pinges, kuid ma hõõrusin end ta vastu ning lõpuks tuli poiss mu liigutustega kaasa. Tundsin kuklal kellegi kõrvetavat pilku ja mu silmad kohtusid Matthiase omadega. Ei pidanud olema selgeltnägija, et aru saada, kuidas talle absoluutselt ei meeldinud see, et ma Caspariga tantsisin. 

 Asetasin oma käed Caspari kaela taha, jäädes talle pikemalt silma vaatama. Poisi käed puhkasid mu puusadel, muutes mu keha seest soojaks. Caspari lähedus pakkus mulle soojustunnet. Kuti pilk peatus mu huultel ja ma olin enam kui kindel, et hoolimata rahvast meie ümber kavatses ta mind suudelda, kuid ta ei jõudnud tegudeni. Sekkus Matthias, kes lasi rusikad käiku, lüües Caspari minust eemale. Caspar kukkus suure hooga põrandale ja ma karjatasin, kartes, et ta oli oma peale haiget teinud. Muusika meie ümber vaikis ja ma tundsin, kuidas kõikide pilgud meile olid suunatud.

„Matthias, kas sa oled segane!? Mis sul arus on!?"hüüatasin ma, püüdes teda Casparist eemale tõmmata.

Poiss ei teinud mind kuulmagi, jagades Casparile hoope. Caspar oli kogu olukorrast ilmselt šokeeritud, sest ta püüdis vennale samuti hoope jagada, kuid asjatult. Matthias oli tugevam. Püüdsin taas kord sekkuda, kuid sain ise Matthiase küünarnukiga pihta.Marie võttis mul piha ümbert kinni, talutades mind poistest eemale. Tundus, et inimestele meeldis vendade vaheline kaklus, sest paljudel olid telefonid väljas, filmides kõike üles. Caspar võttis end kokku, virutades Matthiasele hoobi, mis ta eemale tõukas. Lõpuks sekkusid Alex ja veel teine kutt, keda ma ei tundnud, rebides poisid teineteisest eemale.

„Etendus on läbi! Lähme peoga edasi!"hüüdis Alex, püüdes rahvast laiali ajada. Keegi pani muusika taas mängima ja õnneks läks rahvas laiali.

Alex hoidis kinni Casparist, kelle ninast ja huultest voolas verd ning tundmatu kutt hoidis kinni Matthiasest, kes Casparit ja mind vihaselt põrnitses. Caspar heitis venna poole ühe pilgu, minnes seejärel Alexiga ülemisele korrusele, et end korda teha. 

„Matthias, ma lasen su lahti, kui sa oled maha rahunenud,"sõnas tundmatu kutt.

Matthias noogutas. „Ma olen täiesti rahulik."

Kutt lasi Matthiase lahti ning vaatas hoitavalt veel poisi poole, enne, kui meid kahekesi jättis. Tegelikult kolmekesi, sest Marie jälgis kõike kõrvalt. Ma ei teadnud, mida tüdruk kogu olukorrast arvata võis.

„Sa oled täiesti aru kaotanud, Matthias! Caspar on sinu vend! Kuidas sa said talle nii teha?"

„Jah, võibolla olen ma tõesti aru kaotanud!"hüüatas Matthias. „Ma ei suuda sind kellegi teisega vaadata. Eriti Caspariga."

„See ei anna sulle õigust oma venda lüüa!"

„Geira, palun..."

Raputasin pead. „Ma ei räägi sinuga seni, kuni sa oled Caspari ees vabandanud."

„Sa ei mõtle seda tõsiselt."

„Ma mõtlen seda väga tõsiselt,"ütlesin ma, pannes käed rinnal risti. „Sa kas vabandad oma venna ees või ma ei suhtle sinuga."

„Uskumatu!"

„Sina oled uskumatu!"hüüatasin ma. „Vaata ise, kuidas koju saad."

Matthiase näole ilmus pilk, millest ma ei suutnud mitte midagi välja lugeda. Jätsin Marie hetkeks Matthiasega, otsides üles Caspari, kes vannitoas oma nägu puhastas. Alex jättis meid kahekesi, sulgedes vannitoa ukse.

„Caspar, kas kõik on korras? Ma kartsin, et su pea sai viga, sa kukkusid nii suure hooga põrandale."

„Kõik on korras,"lausus Caspar, turtsatades. „Nii korras, kui veel saab olla, kui sa oled äsja oma vanema venna käest peksa saanud."

Asetasin oma käed ümber noormehe piha, tõmmates teda endale lähemale, püüdes teda nii lohutada. Seisime teineteise embuses tükk aega, kuni Caspar minust eemale tõmbus.

„Ma arvan, et meie pidu on tänaseks läbi,"sõnas Caspar, visates verise lapi prügikasti.

Noogutasin. „Sul on õigus. Täna on liiga palju juhtunud."

Haarasin vannitoa ukselingist, kuid Caspar võttis õrnalt mu käest kinni, tõmmates mind enda embusesse tagasi. Vaatasime hetke teineteisele silma, misjärel asetas Caspar mu otsaesisele suudluse. See tegi mul südame seest soojaks.

„Nüüd võime minna,"sosistas ta ja võttis mu käe enda pihku, mis püsis seal seni, kuni Marie autoni jõudsime.