Olen teda otsinud igalt poolt, aga pole leidnud. Ta on osav jälgede peitja. Olin USA-s. Elasin muidu enne Suurbritannias.
Hetkel olen New Yorgis. Pole ühtegi jälge. Aga ma ei anna alla. Ma andsin ka endale lubaduse ju. Kõndisin pargis. Siis nägin, et keegi jälitab mind. Hakkasin kiiremini kõndima.
Olen loll kui kardan, kuidas ma saan siis vanemate ja õe surma eest kätte maksta. Ma ei tohi olla nõrk.
Ma mõtlesin nii. Nägin, et ta jõuab järjest lähedamale. Jõudsin sellisesse kohta, kus rahvast ei ole. Äkki oli see mees minu ees.
Mees:Kas sina oled Lizzy?
M:Jah.
Mees:Tule minuga kaasa.
M:Miks? Kuhu?
Mees:Tule.
Ja ta võttis mu käest kinni. Varsti olingi ta autos. Sõitsime hotelli, kus ma peatun. Läksime lifti ja sõitsime 6-ndale korrusele. Läksime minu tuppa. Istusime maha.
M:Kes sa oled? Mida sa tahad?
Mees:Minu nimi on Daniel. Võid kutsuda Daniks.
M:Ok.
D:Sa otsid kedagi?
M:Jah.
D:Kas sa tead milline ta välja näeb?
M:Ei. Mitte eriti.
D:Siis on loogiline, et sa ei leia teda. Ta nimi on Katherine Pierce või algse nimega Katerina Petrova. Ta on vampiir. Ta on üle 500 aasta vana.
M:Mida? Oi jummal.
Miks sa mind aitad.
D:Ma tahan ka teda leida ja talle kätte maksta.
M:Ok. Sa ei tea, kus ta on praegu?
D:Mistyc Fallsis.
M:Me läheme sinna?
D:Jah. Homme. Kui sinna läheme, siis oled sa minu tütar. Okey. Ma olen seal olnud.
M:Okey.
Siis ta lahkus minu toast ja ma läksin magama.
Pildil on Daniel.
YOU ARE READING
Uskumatu elu
FantasyMida teha siis, kui sa oled kaotanud kõik, keda armastad? Nii oma vanemad, õe ja sõbrad. Olen Elizabeth, edaspidi Lizzy. Ja minuga juhtusgi nii. Mu vanemad ja õde tapeti ja sõbrad hülgasid mu. Mõni teeks sellises olukorras enesetapu, aga mina seda e...
