Järgmine tund oli ajalugu. Klassi sisse minnes mõtlesin, kuhu ma istun. Küsisin ühelt tüdrukult, kus on vaba koht. Ta ei osanud öelda. Ootasin tunni alguseni. Olin ukse juures. Kõik tulid klassi, kuna kell helises. Siis märkasin, et ühtegi tühja kohta pole. Õnneks oli õpetaja minu niinimetatud isa. Varsti tuligi ta klassi.
Õ:Lizzy, miks sa siin seisad.
M:Pole ühtegi vaba kohta.
Õ:Aa. Võta minu laua tagant tool ja pane see teisele poole lauda.
M:Okey.
Tegingi seda.
Istusin õpetaja laua taha. Ainult seljaga õpilaste poole.
Dan alustas tunniga. Sain seal hästi hakkama. Ta andis ka ülesande. Ma muidugi ei osanud seda eriti. Dan läks korraks klassist välja. Ta tuli tooliga tagasi. Ta istus minu ette. Ta vaatas, mida ma teinud juba olen. Ma olin natuke alustanud, aga rohkem ma ei osanud. Ta näitas näpuga enda õpikust õiget kohta.
Vaatasin teda tänulikult.
Kui tund läbi sai, siis palus ta mul klassi jääda.
Teised lahkusid klassist.
D:Kuidas sul siiamaani läinud on?
M:Hästi.
Kas ma jäängi nüüd siia istuma?
D:Ju vist. Vahetame toolid ära. Sai vahetatud.
M:Aitäh, et aitasid ülesandega.
D:Pole tänu väärt. Töö ajal ma seda kahjuks teha ei saa.
M:Ma tean.
D:Kas sul oli see viimane tund?
M:Jah. Sul?
D:Mul ka. Lähme koos?
M:Olgu. Ma käin kapi juures enne ära.
Läksin kapi juurde. Siis tuli minu juurde...Kes tuli? Saate teada järgmises osa. Loodan, et meeldis. Seni ikka votege ja commige. :)
YOU ARE READING
Uskumatu elu
FantasyMida teha siis, kui sa oled kaotanud kõik, keda armastad? Nii oma vanemad, õe ja sõbrad. Olen Elizabeth, edaspidi Lizzy. Ja minuga juhtusgi nii. Mu vanemad ja õde tapeti ja sõbrad hülgasid mu. Mõni teeks sellises olukorras enesetapu, aga mina seda e...