11. osa

117 7 0
                                    

E:Tõsiselt?
D:Jah.
E:See on ju tore.
Siis ta tuli minu juurde ja kallistas mind. Ma kallistasin loomulikult vastu. Kui lõpetasime, siis istusime tagasi diivanile.
E:Aga miks sa alguses teesklesid siis?
M:Elasin Suurbritannias ema, isa ja õega. Ühel päeval läksin jalutama ja kui tagasi läksin, siis kuulsin hääli. Läksin oma tuppa kappi peitu, kuna kuulsin, et keegi võõras on majas ja tahab tappa mu ema. Hiljem sain teada, et see oli vampiir. Ma otsin teda siiamaani, et kättemaksta. Isa otsib ka teda.
E:Te otsite Katherine?
M:Mhm. Kust sa tead?
E:Ma tean, et Dan otsib teda. Ma olen ise teda siin näinud.
D:Kuna?
E:Siis kui sa ära olid veel, aga ta lahkus.
M:Ta peaks praegu siin olema.
E:Minu teada mitte.
D:Ta peaks. Sain teada seda.
E:Ta oleks mulle end juba ilmutanud. Talle meeldib seda teha.
D:Äkki seekord mitte. Ta arvatavasti teab, et ajan teda taga.
E:Kui ta teab, et sa siin oled, siis ta kindlasti lahkus juba siit.
D:Ta ei karda mind. Ta ei jookse. Ainuke, keda ta kardab on Klaus Mikaelson.
E:Seda küll.
M:Klaus? Ta on Harry vend.
E:Jah.
M:Oota, kas Klaus on vampiir?
E:Jah. Algvampiir ja ta on veel hübriid.
M:Mis asi?
E:Vampiir ja libahunt.
M:Okey. Siis Harry on ka vampiir?
E:Jah.
Varsti Elena lahkus ja mina läksin oma kodutöid tegema.

Lodan, et meeldis see osa. Vabandust, et pole varem uut osa kirjutanud.

Pildil Elena.

Uskumatu eluWhere stories live. Discover now