Keelatud armastus

11. osa

Hakkasin end sättima õhtuks.
Ema tegi köögis süüa. Isa koristas elutuba. Kuigi homme on koolipäev, tähistame sünnipäeva pere keskel ikkagi. Muidugi kutsusin Suzani ka. See pidi algama kell 5. Hetkel oli kell kolm. Suzan pidi tulema kell neli. Otsustasin panna selga valge pluusi ja tume halli seeliku. Tegin ka lokid ja panin juuksed üles. Tegin ka meigi. Siis läksin alla. Ema oli köögis.
M:Kus isa on?
E:Ta läks poodi. Kas käisid juhiloade järel ära?
M:Jah.
E:Tore, siis saad sõitma hakata.
M:Mhm.
Läksin elutuppa ja hakkasin telekat vaatama. Siis tuli isa koju.
I:Meile tuleb õhtuks veel üks külaline.
E:Kes?
I:Harry Michaelson.
M:Mida? Minu klassijuhataja. Miks?
I:Ma kutsusin. Kuidas sul koolis täna läks?
M:Põhimõtteliselt hästi. Ajaloos lauldi mulle. Suzan kinkis mulle mu lemmiklõhnaõli. Klassijuhatajalt sain šokolaadi.
I:Aa.
M:Geo ei olnud kõige ;arem tund.
I:Sama jama jah?
M:Mhm.
Varsti oli Suzan minu juures.
M:Meie klassijuhataja tuleb ka.
S:Tegelt?
M:Mhm.
Kui kell oli 16.45, siis rääkisime Suzaniga elutoas.
S:Oled geo tunnis juhtunu pärast ikka veel morn?
M:Natukene jah.
S:Ta käitus ikka väga halvasti.
Siis koputati uksele. Isa läks avama.
M:Mis halvasti. Ta käitus ikka väga julmalt. Ma polnud midagi teinudki. Eelmine aasta oli sama jama. Meie endine klassijuhataja ei teinud mitte kui midagi. Lihtsalt see õpetaja on hull.
Siis ütles keegi:Kes on hull?
Ma vaatasin taha. Seal seisid isa ja mu klassijuhataja.
H:Kes on hull?
M:Ei keegi.
I:Ah, te räägite temast?
M:Mhm.
H:Kellest? Vabandust, kui olen pealetükkiv.
I:Ta on su klassijuhataja. Peaksid äkki rääkima. Oota, kas täna juhtus midagi?
M:Ei, no jah.
I:Kumb?
M:Jah.
I:Harry, tule edasi. Nad tulid elutuppa ja istusid diivanile.
I:Räägi tütreke.
M:No ma läksin geograafia tundi. Õpetaja küsis, et mis maailmajaos asub Austraalia. Ja ta küsis seda minult. No ma siis vastasin, et Okeaania maailmajaos.
Siis õpetaja ütles, et ütlekson terve lause.
Mina vastasin, et ütlesin juba vastuse. Siis hakkas ta heast peast mind ülbikuks kutsuma. Tema arvates ma ülbasin temaga, aga see polnud nii. Lõpuks ütlesin, talle siis terve lause. Rohkem ta mind ei küsinud.
I:On ikka.
H:Mis toimub üldse?
I:Eelmine aasta oli temaga kogu aeg jama. Räägi Ariana.
M:Eelmine sügis, kui kooli tulin, siis see algas. Ta hakkas tunnis küsima minult. Algul polnud see imelik. Hiljem hakkasin kahtlustama, et miks ta mind kogu aeg küsib. Ühe tunni joolsul mingi rohlem kui viis korda. Teisi ta nii palju ei küsinud. Ta käis minu laua juures mu koduseidülesandeid kontrollimas. Teistel ta seda ei teinud ainult mõni kord. Töödel luges ta vigadeks la kirjavead. Teistel ta seda ei teinud. Sain seal kogu aeg kolmesi. Käisin isegi vastamas. Aga tema leidis mul alati kuskil vea. Kuigi arvan, et ta tegi seda just nimelt. Käisin siis klassijuhataja juures ja rääkidin talle oma murest. Abi polnud ikkagi. Ta ei teinud mitte midagi. Ma lihtsalt arvan, et ta ei uskunud mind.
H:Seda poleks ma uskunud. Ma võin temaga rääkida.
M:Sellest pole praegu abi. Teod polnud siis siin. Praegu peaks ootama, kuni meil töö tuleb.
H:Olgu. Siis kui töö tehtud on ja hinded saate, siis tule minu juurde selle tööga.
M:Olgu.
Siis tuli ema köögist ja kutsus sööma.

Loodan, et meeldis.