Tundmatu // h.s AU

I

Istusin inka tunnis nagu alati Tyleri kõrval ja rääkisime juttu, kuna ta ei viitsinud õppida. Õpetaja kartis Tylerile midagi teha, kuna teadis milliseks ta muutuda võib. Ta oskab hästi valetada.
Ükskord ütles inka õps talle, et too ei räägiks nii palju ja kuulaks. Tyler läks peale tunde dire juurde ja rääkis, et õps oli teda ahistanud ning joonlauaga peksnud. Dire muidugi uskus teda ja inka õps Mrs. Hallingson oleks peaaegu lahti lastud.
Minutid möödusid ja me Tyleriga rääkisime ikka mingitest mõtetutest asjadest ning ega ma enam ei mäletagi millest me seal jahusime.
Tyler on muidu tore poiss, aga ta läheb väga kiiresti vihaseks ning talle meeldib teistele halvasti öelda. Mulle pole ta kunagi midagi öelnud.
Mu vanemad ei tea, et mul poiss on. Nad arvavad, et ta on lihtsalt sõber. Casparile saab raha või šokolaadi anda, et ta suu peaks. Vähemalt praegu lepib ta sellega.
Mu vanemad ei taha, et mul oleks poiss enne, kui ma kooli lõpetan. See pidavat mu õppimist segama. Haha. Nagu ma praegugi sellega tegeleks. Natuke ikka. Enamus hindeid on neljad, mis on minu ea kohta päris hea. Arvatavasti olen ma lihtsalt sündinud kõrgema intelligentsiga.
Leppisime kokku, et läheme Tyleriga täna jälle minu poole. Mu vanemaid pole niikuinii päeva ajal kodus. Nad on tööl. Ja Caspar on ka arvatavasti sõbra pool.
Tunnid läksid peale inka lõppemist suht kiiresti. Mul ei olnud kõik tunnid Tyleriga koos, kuid siis istusin ma, kas Camilla või Kyliega.
Jõudsime Tyleri autoga mu maja juurde. Ma astusin välja ja panin ukse kinni. Ka Tyler tuli välja, kõndis minu juurde ning pani oma käe mulle ümber. Me kõndisime valgeks võõbatud aiavärava juurde. Avasin selle ning astusin koos Tyleriga sisse. Tema käsi ümber minu sõlmitud astusime me eesuksest sisse. Võtsin oma ketsid ära ja potsatasin diivanile. "Mis me täna teeme? Sama, mis alati?" Sama all mõtles Tyler seda, et me lösutame diivanil, sööme, vaatame filmi ja räägime mõtetutest maailma asjadest. "Mulle sobib." vastasin ma poisile rahulikul toonil.
Ka Tyler oli oma ketsid jalast ära saanud ja istusime nüüd koos diivanil, minu pea tema süles. "Tyler." Üritasin ma ettevaatlikult vestlust alustada. "Mis tahad?" Kahjuks see ei õnnestunud. "Teeks äkki popcorni?" Proovisin ma uuesti. "Nomh" Vastas Tyler nüüd juba rahulikumal toonil. "Ma siis lähen teen. Tuled ka?" Küsisin ma talt, ise juba püsti tõustes. "Ei." Oli ta vastus lühike, kuid selge. "Too mulle cocsi ka!" Kuulsin ma veel teda karjumas, enne kui ma kööki jõudsin.
Otsisin kapist popcorni ja panin selle microkasse. Nüüd peab 5 minutit ootama. Surfasin nii kaua instas ja faces.
Popcorn oli valmis saanud ja ma votsin kapist veel coca Tyleri jaoks. Kõndisin kõige selle kraamiga elutuppa ning viskasin selle diivanilauale maha. "Tänks beib." Tänas Tyler mind. "Palun, palun." Vastasin ma poisile lahkelt.
Kell on 19.00 ja Tyler lahkus mõne tunni eest, kuna mu vanemad hakkasid koju tulema. Koos nendega tuli ka Caspar.
Mina õppisin oma toas parajasti matat, kui nad koju tulid. Viimane ülesanne oli veel teha. Lahendasin selle kiiresti ja jooksin siis alla vaatama, mis ema süüa teeb.
Istusime kõik lauas ja sõime ema tehtud kana koos kartulite ja kastmega. Mu ema oskab väga hästi süüa teha. Vähemalt minu arust.
Istusin voodil, olin tumblris ning taustaks kuulasin Ed Sheerani. Tegin endale krunni ja panin youtubest mingi esitosloendi mängima ja peagi suikusin unne.