Tundmatu // h.s AU

IV

Esmaspäev, 9. nov

Lonkisin aeglaselt oma musta koolikotiga kooli poole. Ma olin bussist maha jäänud, seega otsustasin jalgsi minna, kuna Tyler ja teised olid arvatavasti juba koolis.
Panin kõrvaklappidest muusika käima ja ümisesin selle rütmis. Ikka ja jälle viisid mu mõtted mind too poisini, keda ma raamatukogus nägin. Ta tundus tuttav, samas aga polnud ma teda päris kindlasti kunagi näinud.
Need imelised šokolaadikarva lokkis juuksed, need rohelised silmad. Miks pole ma teda kunagi näinud? Kes ta on?

Astusin kooli uksest sisse ja parajasti oli käimas vahetunud. Ma hingasin kergendatult välja, sest kui ma oleks tulnud tunni ajal oleks kartsatädi mind küsitlema hakanud. Seadsin sammud garderoobi poole ja vahetasin riided. Seejärel kuulsin ma tuttavat häält enda selja taga.

T: Hei beib! Kus nii kaua olid?
M: Ma magasin sisse ja ei tahtnud sind tülitada.
T: Sa ju tead. Sa võid mulle alati helistada, kui sul küüti vaja.
M: Mhm

Pomisesin ma talle vastuseks ning me hakkasime käsikäes klassi poole kõndima. Järgmine tund oli geograafia.

T: Kle sa mulle kodutööd ei saa näidata?

Ma võtsin vihiku ja ulatsin selle Tyle.

T: Wow. Sul on kõik tehtud?
M: Ma andsin mingile taunile 5 eurtsi. See tegi ära.

Valed, valed, valed. Ma olin kodutöö ise ära teinud. Miks raisata oma raHa, kui sa saad selle lihtsa asja ise ära teha? Kirjutamise vaev.

Kaks järgmist tundi möödusid tavaliselt nagu alati.

Tirises kell neljandasse vahetundi. Meil oli just inglise keel läbi saanud ja kõndisin koos Tyleri, Joshi ja Zayniga kappide poole.
Olin enda mõtetes, kui kuulsin, kuidas kellegi õpikud maha kukuvad.

?: Vabandust, vabandust. Mul on kahju.
T: Tra sa vaatad ka v?
?: Ja ma lih-
T: Li li li. Tra osta tugevamad prillid endale ss krdi nohik.
?: Ma ütlesin, et vabandust.
T: Tra sitakott tuled põrkama v?

Selleks ajaks, kui ma sain aru, et midagi toimub oli nende ümber kogunenud juba hulk rahvast. Ma üritasin ennast rahvahulgast iga hinna eest läbi pressida. Rahvasumm karjus koguaeg: "Fight, fight, fight, fight!"

?: Ei. Ma lihtsalt ütlesin, et mul on kahju.
T: Ma ei küsinud. Norid matsu v

See poiss, kes oli oma asjad pillanud oli... Harry. See ilusate lokkide ja silmadega. Ma olin šokis ega suutnud liigutada.

H: Sa teg-

Ja sel hetkel lendas Tyleri rusikas Harryle näkku. Ja teine kord. Ja kolmas

T: SEDA TAHSTID? SEDA?
M: TYLER LÕPETA! LÕPETA TYLER!! LÕPETA!!!

Ma hakkasin Tylerit Harry pealt ära kiskuma. Ja peale veel üht hoopi tõusis ta püsti.

T: See peaks teid kõiki kusikuid õpetama minuga MITTE norima.
M: Tyler tule! Lähme ära!

Ja ta tuli. Justkui oleks ma jumal, kes teda liigutab.
Jalutasin natuke Tyleri ja teistega. Ning kui tund hakkas, siis vabandasin vetsu minekuks. Aga ma ei läinud vetsu. Ma läksin hoopis Harryt otsima. Vaatasin läbi palju kohti, kus ta olla võiks, kuni jõudsin poiste vetsuni. Tõmbasin kapuutsi pähe lootes, et keegi mind ei näe ning sisenesin.
Leidsin eest ei kellegi muu, kui Harry.

M: Issand jumal, Harry! Kas sa said väga haiget? Kas sinuga on kõik korras?
H: Mine ära.
M: Harry. Ma tahan ainult aidata.
H: Ma ei vaja sinusuguste abi.
M: Kas tead, mina ja Tyler. Me ei ole samad inimesed.
H: Haa haa. Kindlasti.
M: Oleksid sa eelistanud, kui ta su surnuks oleks peksnud?
H: Võimalik. Nii kui nii kedagi ei huvita, kus ma olen või mida ma teen.
M: Mind huvitab.
H: Sa isegi ei tunne mind. Ma ei tunne sind. Palun. Mine ära.
M: Ma ei lähe enne ära, kui ma tean, et sinuga on ok.
H: Minuga on ok.
M: Ma tean, et ei ole.
H: Ei. Ei sa ei tea. Sa ei tea mu elu.
M: Mida ma sulle halba olen teinud?
H: Sa lihtsalt... Sa oled sina.
M: Ma ei ole T-
H: Ma tean. Sa juba ütlesid üks kord.
M: Mis siis on?
H: Me oleme erinevad inimesed. Erinevad huvid. Erinevad perekonnad. Erinevad elud. Sina oled populaarne. Mina olen... tundmatu. Ei keegi.
M: Kas sa nimetad end kasutuks, kuna sa pole populaarne.
H: Ei. Ma nimetan end tundmatuks. Kuna ma olen see, ja see ma olla tahan.

Nende sõnadega jalutas poiss uksest välja.