Tundmatu // h.s AU

VII

Istusime Harryga diivanil ja vaatasime Grease-i.
H: Mida me homme teeme.
M: Peaksime kooli minema, aga ei lähe. Läheme hoopis minema. Ära siit majast, ära sellest linnast, sellelt maalt.
H: Aga me peame kooli ära lõpetama.
M: Kas sa tahad olla nagu kõik tavalised inimesed? Oma elu ette planeerida? Saada advokaadiks ja saada palju raha, ilus ja armastav pere ning lihtsalt üleüldse tavaline, igav elu?
H: No, ma pole veel otsustanud, kelleks ma saada tahan.
M: Sa otsustad advokaadi või notari või millegi sellise kasuks. Usu mind. Kõik otsustavad.
H: Aga mina pole nagu kõik.
M: Jaa, tõesti. Sina oled teistsugune, kuid mitte kõiges.

Ta pani käed oma rinnal risti.

H: Sa ei tea minust kõike. Miks sa üritad mind oma pere juurest eemaldada?
M: Ma ei ürita sind eemaldada. Ma lihtsalt küsin kas sa tahad minuga kaasa tulla.
H: Miks sa ära tahad minna?
M: Ma ei tea. Aga ma arvan sellepärast, et lihtsalt näha inimesi. Kogeda midagi. Tunda. Elada...
H: Kas sa praegu ei ela siis?
M: Ma ei taha küll kõlada nagu inimene, kes ei ole tänulik selle üle, mis tal on, sest ma olen tänulik. Lihtsalt... midagi ei juhtu. Lähed kooli, õpid, magama ja nii peaaegu igapäev. Ma tahan midagi teha. Kedagi aidata.
H: Ma tulen sinuga.
M: Sa tuled?
H: Ja.
M: Miks? Miks sa oma pere juurest ära tahad minna.
H: Minu elu on hullem kui sinul mul pole isegi sõpru niiet võib-olla on see piisav põhjus?
M: Ega mul neid palju rohkem ei ole. Mul on ainult Josh. Ja sina muidugi.
H: Millal me lähme?
M: Käime kodus ära, võtame asjad ja lähme. Ürita vanematega mitte kokku puutuda, kuna nad on... noh vanemad on vanemad.
H: Mhm. Lähme?
M: Lähme.

-------^^^^^^--------*******-------^^^^^^-------
See oli suht lühike aga noh. Sellel kuul tuleb tõenäoliselt veel mõni osa. Aga ma ei kinnita midagi. Ma loodan, et teile meeldib see raamat siiamaani. Kui te viitsite, siis võite kommenteerida, sest palju huvitavaM kirjutada siis. xx

{That book is inspired by Paper Towns}