Lennuk maandub Austraalia lennuväljale. See oli kohutavalt pikk ja väsitav lend.
Ilmselt te juba mõtlete, et mida ta teeb? Kes ta on?
Noh, las ma siis tutvustan end. Minu nimi on Tuule Vask. Olen pärilt väikesest Eesti linnast Tartust. Olen 16 aastat vana.
Tundub päris normaalne elu jah? Ei. Minu elu on normaalsest kaugel.
Mul oli vanem vend. Ta nimi oli Artur. Me olime päris lähedased. Kuni.... Me sattusime ühte gruppi.
Me elasime varem Põltsamaal kuni meie vanemad said paremad töökohad Tartus. Artur oli selle vastu muidugi. Aga kes ei oleks? Tal oli ju sõbrad ning ta oli väga populaarne tüüp. Ta oli super sõbralik kõigi vastu ja kõik armastasid teda.
Mina aga olin rõõmus sellest põrguurkast välja saada. Mina olin Arturist väga erinev. Võin öelda, et me olime nagu öö ja päev. Mul on eriline võime inimesi eemale tõugata. Mul polnud koolis ühtegi sõpra ning selles võis süüdistada ilmselt ainult mind. Ma ei rääkinud ise kunagi mitte kellegagi. Vahetunnid möödusid mul kõrvaklapid peas raamatut lugedes. Ma polnud õel, ega ma sõbralik ka polnud.
Igatahes... Ma arvasin, et Tartusse minek tähendab mulle uut algust. Jah, võib öelda, et oligi.
Ma sattusin ühte gruppi kuhu ma ka Arturi tõmbasin.
Kohutav viga...
