Pevensied lahkusid ootamatult. Läksin neid otsima, aga leidsin nende hobused. Nad läksid tagasi oma maailma.
Sellest ajast alates andsin käske mina. Mulle see eriti ei meeldinud.
Aga ühel päe al tungisid Narniasse telmariinid. Võitlesime kõik, aga jäime kahjuks alla. Aga ma suutsin Narnialastel põgeneda. Kõik jälgisid mind kui muutusin gepardiks.
Kui Natnialased olid metsa põgenenud, muutsin end tagasi inimeseks. Mul polnud võimalustki põgeneda.
Mind õeti kinni ja viidi kongi. Mu käest käidi küsimas, kus Narnialased on. Aga ma ei reetnud neid. Ma olin nõus surema koos selle teadmisega. Ega ma muidugi täpselt ei tea, kus nad on.
Tasapisi hakati harvem käima ning hiljem sootuks.
Kuna ma ei vanane, siis jään ma selliseks nagu ma olen, kuni Aslan selle muudab. Nii ma siis istusin 20 tuhat aastat siin kongis.
Vahel toodi mulle vett ja natuke leiba, aga see on ka kõik. Nad unustasid mu.
Alles hiljuti hakkas minu juures käima Cornelius. Ta tõi mulle juua ja süüa ning rääkis Narniast lugusid.
Mul polnud siis enam nii igav seal istuda.
Aga ühel päeval tuli ta koos võtmetega ning avas kongi. Ma poleks kunagi arvanud, et ta võib mu päästa siit.
Siit algabki Bella seiklus.
Selle raamatu esimene osa. Loodan, et meeldis. Sooviksin teada teie arvamust.
YOU ARE READING
Bella saladus 2. raamat (Narnia kroonikad Fanfic)
FanfictionPeale Pevensite lahkumist muutus kõik. Narniasse tungisid telmariinid. Me võitlesime, aga kaotasime. Mind võeti kinni ja pandi kongi. Ma olen seal olnud 20 tuhat aastat. Kas Bella saab vabaks? Kas Pevensid tulevad tagasi? Kus on Aslan? Kes on Caspia...
