Bella pov
Hakkasime tagasi laagriplatsile minema.
"Miks sa varem ei öelnud, et sul on võime gepardiks muutuda?", küsis Caspian minu kõrvale tulles.
"Polnud vajadust. Mulle ei meeldi sellega hõisata.", vastasin.
"Olgu. Ma saan aru. Kas sa tundsid ülemkuningat ja teisi?", küsis ta.
"Jah. Peale nende kadumist jäin mina Narniat valitsema. Muidugi ma ei saanud hakkama.", vastasin.
"See mis juhtus polnud sinu süü. Sa tegid kõik, mis suutsid.", ütles ta.
"Ei teinud. Võib olla olengi reetur.", ütlesin.
"Ei sa ei ole. Ma olen selles kindel.", ütles ta.
Varsti jõudsime kohale.
Kõik olid nii väsinud, et läksime magama.
Järgmine päev
Olime metsas ja kogusime relvi ja narnialasi. Kõndisime just tagasi Aslani hiide, kui kuulsin mõõkade kokkupõrgete häält.
Ka teised kuulsid. Kiirustasin sinna.
Jäin seisma, kuna nägin, et Caspian võitleb ühe noormehega.
Noormehel jäi mõõk puu külge kinni. Caspian lõi ta eemale ja üritas mõõka kätte saada. Samal ajal aga noormees haaras kivi ja tahtis sellega Caspianit lüüa, aga üks tüdruk peatas ta.
"Lõpetage.", ütles ta.
Siis tulid ka ülejäänud narnialased välja.
"Prints Caspian?", küsis noormees.
Jah. Ja kes oled sina?", küsis Caspian.
"Peter.", ütles vanem tüdruk.
Caspian vaatas mõõka.
"Ülemkuningas Peter.", ütles ta.
"Sa kutsusid.", ütles Peter.
"Ma arvasin, et te olete vanemad.", ütles Caspian.
"Kui sobib, me tuleme mõne aasta pärast tagasi.", ütles Peter.
"Ei. Ma lihtsalt ei oodanud seda.", ütles Caspian.
Ta vaatas Pevensie'd. Susani poole vaatas ta mitu korda. Tundsin kadedust.
Siin siis lõpuks uus osa. Loodan, et meeldis.
YOU ARE READING
Bella saladus 2. raamat (Narnia kroonikad Fanfic)
FanfictionPeale Pevensite lahkumist muutus kõik. Narniasse tungisid telmariinid. Me võitlesime, aga kaotasime. Mind võeti kinni ja pandi kongi. Ma olen seal olnud 20 tuhat aastat. Kas Bella saab vabaks? Kas Pevensid tulevad tagasi? Kus on Aslan? Kes on Caspia...
