Viimane päiksekiir pimeduses

Peatükk 3.

                                                           Peatükk 3.

    Ärkasin hommikul, ilge peavalu oli. Nagu keegi oleks löönud trummi mu peas. Olin oma voodis, riietega nagu mingi joodik. Ou jeah, olingi ju. Nüüd tuli mulle alles meelde, mis eile juhtus Jaana juures. Ei tahtnud üldse minna kööki ja isaga rääkida. Ta oli mu peale kindlasti väga pahane, arvestades millises olekus mind ei koju toodi. Politseiga. Tundsin kuidas puna mu põskedele tuli ja mind punastama pani. Mõtlesin eilsele peole ja ei suutnud uskuda, et me jõime ära niipalju alkoholi. Täiesti uskumatu tundus see, et mind tähtsusetut tüdrukut, kutsuti jooma nende lahedate inimestega. Sain endale võibolla uued sõbrad, ma vähemalt loodan. See oleks olnud nagu unenägu.

    Tõusin voodist püsti ja kõndisin oma riidekapi poole. Samalajal riideid seljast võttes. Kapi juurde jõudes avan selle ja mõtlen mida selga panna. Siis tuleb pähe, et enne kui riide panen tuleks pesemas ka käia ju. Võtsin esimesed ettejuhtuvad asjad kapist ja ei vaadanud nende poolegi ja kõndisin vaikselt uksest välja. Tegin ukse hästi vaikselt lahti ja astusin toast välja. Ohkasin kergendatult, kedagi ei olnud kuulda praegu kuskilt. Tegin esimese sammu vannitoa poole ja kuulatasin ega isa mind kuulnud polnud. Ei olnud minu kergenduseks. Tegin kiiremad sammud vannitoa poole ja ohkasin vannitoa ukse taga, et isa polnud kuulnud mind. Kahjuks jäi minu õnn üürikeseks, sest isa hüüdis köögis: "Sandra, tule kohe kööki!" Tema hääl oli nii vihane ja hüüdsin vastu talle enda häbi täis häälega: "Ma käin pesemas ära, siis kohe tulen." Kuulsin ainult kuidas isa turtsatas ja tänasin õnne, et ta ei käskinud mul kohe kööki minna.

    Tegin juba julgemalt vannitoa ukse lahti ja astusin sinna sisse.Keerasin end ringi ja panin vannitoa ukse lukku. Läksin peegli ette ja vaatasin ennast natuke. Mu nägu oli päris punakas, aga see oli sellest, et ma punastan häbi pärast. Mul on kaunid rohelised silmad, mida väga paljud kadestavad minu klassist. Need meeldivad mulle ka, need on nii puhtad rohelised. Mul on pikad blondid juuksed, ma pole neid kunagi värvinud, sest need meeldivad mulle meeletult ja milleks rikkuda oma juukseid kemikaalidega. Ohkasin taaskord. Mulle tundub, et ma ohkan tihti millegipärast. Võtsin kiiresti oma riided seljast ja panin need pesukorvi. Vaatasin taaskord end peeglist, aga seekord vaatasin rohkem oma keha. Mul olid sellised keskmised rinnad ja ma olin üpriski sale, tänu trennile. Mu jume oli suhteliselt pruunikas. Ohkasin oma keha vaadates ja astusin dušinurka.

    Tegin kraani lahti ja panin vee soojuse parajaks. Lasin mõnusalt kuumal veel oma kehale langeda ja mõnulesin. Lõpuks kui olin piisavalt kaua last veel langeda oma kehale panin kraani kinni ja võtsin kätte šampooni. Pesin oma juuksed puhtaks ning seejärel tegin oma keha puhtaks ja lasin jällegi veel kaua soojendada mu keha. Ei tahtnud üldse sooja vee alt välja tulla, kuid pidin. Kuivatasin oma juuksed ja keha ära ning panin riidesse end. Olin nedale päris huvitava riietekombinatsiooni leidnud. Heledad põlvpüksid ja siis särk. Täiesti tavaline valge särk. Vaatasin veel korra peeglisse ja nägin, et ma olin täiesti normaalne tavaline tüdruk seal ja otsustasin minna kööki nüüd.

    Tegin vannitoaukse lahti ja kuulsin kohe isa hõikamas: "Sandra, tule nüüd kohe kööki!" Vaikse ohe tuli mu suust ja ma loivasin vaikselt ja aeglaselt kööki. Vahepeal vaatasin ka seinapeal olevaid perepilte. Need olid praegu üpriski huvitavad, arvestades, et ma pidin minema kööki. Olin neid pilte sadu kordi vaadanud, kuid just praegu olid need kõige huvitavamad. Nägin, et isa tuli köögiuksele ja kõndisin siis kiiresti isast mööda kööki. Istusin laua taha ja ootasin, et isa rääkima hakkaks. Pidin päris kaua ootama, teadsin, et saan karistada, kuid ma ei teadnud mis selleks karistuseks tuleb. Mind ei karistada just tihti, sest ma ei käi eriti väljas ja ei tee pahandusi.  Lõpuks hakkas isa rääkima.

    "Sandra, ma olen väga pettunud, et sa nii tegid. Ma poleks kunagi arvanud, et ma pean nägema, kuidas mu tütar tuuakse öösel koju politseiga ning mu tütar on veel täielikult joobes olekus. Ma olen väga pettunud." Nii ta alustas oma juttu. Isa tõmbas sügavalt hinge ja jätkas siis juba natuke kurjemal toonil: "Ma ei hakka väga keerutama. Sul on tänasest koduarest kaks nädalat ja väljas võid sa käia ainult selleks, et minna kooli, trenni ja poodi. Kooli viin ma su hommikul ise ja trennist toon su ka õhtul ise ära. Järgmiseks sa ei saa paar kuud taskuraha. See on kõik. Ma pean nüüd tööle minema ja sina pane end valmis, sul hakkab trenn varsti. Ma viin su ära." Tõusin kiiresti püsti kui isa seda ütles ja peaaegu jooksin oma tuppa.

    Panin suurel kiirusel oma riided trennikotti, kuid kogemata unustasin panna rätiku. Läksin kiirel sammul esikusse, panin saapad jalga, jope selga ja salli kaela ja isa lasi mu enda ees uksest välja. Astusin trepist ikkagi kiiresti alla ja auto juures tuli meelde, et rätik, ma unustasin rätiku. Hakkasin just üles tagasi minema, kui isa tuli ja ütles, et ta pani ukse lukku juba ja sisse ei saa. Katsusin oma jopetaskuid. Võtmeid polnud seal ja siis nägin, kuidas isa lehvitas nendega. Sa oleksid need tuppa unustasinud, kui ma poleks märganud neid kapi peal. Ei tasu nii kiirustada. Pidin istuma autosse. Mu isal on must Audi A5, jah ma tean, et see on luksuslik ja see meeldib mulle. Panin turvavöö peale ja isa hakkas sõitma.

    Sõitsime kuskil kümme minutit ja siis jõudis isa mu sõudebaasi juurde. Astusin autost välja ja isa andis mulle kümme eurot, et ma teeksin süüa täna ise, sest ta tuleb täna hilja koju. Võtsin raha vastu ja ütlesin isale tsau ning läksin riietusruumi. Pooled mu trennikaaslased olid juba seal. Ütlesin kõigile tsau ja hakkasin riide panema kiiresti. Sain ruttu trenniriided selga ja jooksin paadikuuri,kui põrkasin kokku selle pika poisiga, kellele olin ka eile otsa koperdanud. Vabandasin taaskord ja naeratas. Ütlesin endamisi, et see hakkab vist harjumuseks saama ja nägin kuidas see poisski naeris ja mul hakkas piinlik. Ta mainis, et ilmselgelt hakkab see jah harjumuseks saama ja naeris uuesti. Naeratasin uuesti ja sibasin kiiresti paadikuuri ja nägin jälle seda poissi seal, keda eilegi. Mõtlesin taaskord, et kus koolis ta küll käib.

    Trenn oli väsitav ja ma ei saanud ka pesema minna kohe, vaid pidin minema koju  ja alles siis sain minna pesema. Käisin kähku pesemas ja panin jalga kitsav valged teksad ja peale ruudulise triiksärgi ning sokid panin jalga. Kuivatasin fööniga toas vannitoas juuksed ära ja punusin nad patsi, millest tegin krunni. Vaatasin korraks peeglisse, et vaadata kas soeng jäi normaalne ja kõndisin esikusse. Panin ülariided selga, võtsin kapipealt raha ja kõndisin poodi. Poes ei läinud mul kaua, ostsin ühed kotletid ja friikartulid. Võtsin veel juurde mahla ja ka kaks jäätist. Ma elan isaga kahekesi, mu ema suri mõned aastad tagasi autoõnnetusse. Lõpetasin ruttu emast mõtlemise, kuna tundsin, et pisarad hakkavad varsti tulema ja kõndisin ruttu koju. Koridoris tuli vastu mulle naaber ja ta ütles tere mulle, ütlesin vastu ja läksin tuppa.

    Võtsin üleriided seljast toas ja astusin kööki. Panin kotletid ja friikartulid lauale ja jäätised panin külmkappi. Köögist kõndisin oma tuppa ja vahetasin riided lühikeste pükste ja topi vastu. Vaatasin kella ja see oli suht vara veel söögi tegemiseks. Panin friikad ja kotletit külmkappi ja läksin suurde tuppa telekat vaatama. Lülitasin teleka sisse ja kuna mitte kuskilt ei tulnud midagi head, otsustasin vaadata plaadist hoopis Kuuma pirukat. Võtsin esimese osa ja hakkasin seda vaatama. Olin just ennast mugavalt sisse seadnud ja vaatasin juba 5 minutit filmi, kui helises uksekell. Tõusin püsti ja läksin ust avama. Enne panin muidugi filmi pausile, et mitte midagi nägemata jääks.

___________________________________________

Selline on siis seekordne osa :D see kes ukse taga on saate teada järgmine kord :D