Nii, mina olen siis Mia Elizabeth Smith, 17.aastane tüdruk. Ma elasin koos oma vanematega, selle hetkeni kuna ma sain teada, et nad lahutavad. See on minu jaoks väga raske ja ränk, Ma pole neid kordagi tülitsemas näinud ja kõik see aeg, mis me koos oleme veetnud on olnud mõnus. Mu ema pettis mu isa oma töökaaslasega ning siis ka selgus, et mu isa käis tööreisil ja pettis mu ema ka oma töökaaslasega. Mu isa kolis Austraaliasse elama, mina aga jäin ema juurde. Ema uus mees on Jaan, ta on ikka täielik pervert. Algus oli ta hästi tore ja hoidis mind väga, aga nüüd on olukord vägagi muutunud. Ma unustasin mainda ka, et Jaan lasti töölt lahti ja minu ema rabab tööd teha, et meid üpeval pidada. Kui ema pole kodus, siis Jaan proovib mind käperdada, kui ta on täis, siis ta kasutab ka vägivalda. Vägivald on alles viimastel kordadel tulnud, ennem seda polnud. Nüüd on mulle see siibri ette visanud ja ma ei kannata seda enam välja. Viimasel ajal olen ma isaga väga palju suhelnud ja rääkinud kōigest mis siin toimub. Ta lubas mulle järgi tulla reedel, täna on esmaspäev ja siis ma saan alustada uut elu Austraalias koos isa, tema naise ning tema pojaga. Ma väga loodan, et see poeg on normaalne. Ma olen juba pakkimist alustanud. Ema küll räägib, et ma jääks, aga ma ei suuda. Jaanist ta ka lahti ei taha öelda ehk midagi muud ei anna korraldada.
-Reede
Ma ärkasin yles kell 6 hommikul, ma viskasin oma telefoni käekotti kus oli mu arvuti. Ma pesin ära hambad ja panin end riidesse,. Jalga panib ma mustad vansid ning tegin oma krunni pähe. Ma vedasin oma kohvri alla. Alla jõudes kuulsin ma uksel koputust, see oli isa.
"Tsau issi!" ytlesin ma kallistades.
"Tsau Mia, mine istu autosse, ma vōtan su kohvri"
"Tūtrekene, helista mulle kui kohale jōuad ja ära mind âra unusta." ttles ema nuttes.
"Kuidas ma sind unustada saaks ema, ma armastin ju sind." öeldes seda, poetasin ma ka pisara. Jaanist ma välja ei teinud vaid suundusin autosse. Lennujaama kulges sōit väga kiiresti. Me andsime mu pagasi ära, käisime turvakontrollist läbi ja suundusime värava poole. Isa läks wc-sse ja ma istusin ja ootasin teda. Pardaleminek hakkas peale ning isa jõudis ka just tagasi. Me näitasime oma piletit ja passi lennujaama töötajale ja me hakkasime lennuki poole minema. Me istusime äriklassis. Seal olid suured ja mugavad istmed, padi, tekk, kosmeetikakott, sokid ja silmaklapid. Seal oli suur telekaekraan. Ma sirvisin ka menüüd ja seal olid väga maitsvad toidud. Enne õhkutõusmist pakuti meile jooke ning anti kuumad rätikud millega kâsi saame puhastada. Lennuk tōusis õhku, ma võtain oma jalanõus âra ja panin sokid jalga. Ma hakkasin seset filmiriiulit sirvima ja seal oli häid filme. Ma tellisin omale menüüst toidu ja hakkasin filmi vaatama. Kui olin toidu ära söönid ning paar filmicara vaadanud suundisin ma wc-sse. Sinna minnes võtsin ma kaasa kosmeetikakoti, kust ma võtsin välja hambaharja ja pesin oma hambad puhtaks. Kohale minnes ma küsisin stjuardessilt madratsit, lasin oma istme lamamisasendisse ja jäin magama. Ärkasin järgmisel hetkel selle peale, et mulle koputati õla peale ja öeldi, et me hakkame maanduma.-Lennujaamas
Lennukist väljasammudes me läksime mu isaga (Danieliga) pagasilindi juurde. Me jäime oma
pagasit ootama, isa hakkas sirvima pagasilindil jooksvaid kohvreid, et milline minu oma on. Mina ise aga suundusin wc-sse. Mul oli väga suur vetsukas. Vetsust tagasi jõudrs ütles isa, et minu kohver jäi maha. Eino asi läheb aina paremaks. Minuga koguaeg peab midagi juhtuma. Me jõudsime Sydneysse ka nii hilja, et poed pole enam lahti. Mu kohver pidi jõudma ülehommr kohale. Taksosõit möödus kiiresti.
"Mia, ma tahtsin öelda, et mu naise nimi on Elena ja tema poja nimi on Luke. Luke on sinuvanune, kui ma ei eksi, siis aasta vanem."
"Ma ootan su naisega kohtumist, ma olen sinult kuulnud kõike head tema kohta." laudusin ma. Ma ei valetanud selle kohta, et ma ta naiseg oota kohtumist, ta pidi olema hästi tore ja abivalmis.
"Isa, aga milline see Luke siis on?" küsisin uudishimuga.
"Ta on tore, ainult ta kâitumisega on probleeme vahepeal, aga pole hullu." lausus isa rahulikult.
Järgmisel hetkel takso pidurdas ja isa maksis arve âra. Isa juhatas mind ilusa suure majani ja avas ukse.
"Kallis,me jõudsime!" hüüdis isa.
"Tere kallis Daniel ja tere Mia Elizabeth, tore sinuga kohtuda. Daniel on sinust palju head rääkinud, tunnen end kui omas kodus ning kui midagi vaja, siis tule julgesti minu juurde ja küsi" râäkis Elena.
"Tore ka sinuga kohtud, ma olen seda hetke kaua oodanud. Kutsu mind palun Miaks." ütlesin ma ja naine naeratas soojalt.
"Kallis Luke, palun tule alla" lausus Elena. Trepist tuli alla väga nägus noormees. Ta oli pikka kasvu, heledapäine, sinisilmne poiss koos huulerõngaga. Ma jäin teda kauaks jõllitama.
"Tee minust pilt, see kestab kauem." ütles ta üleolevalt. Ma lõpetasin tema jõllitamise ära, kyll ta on alles ülbe kutt.
"Igatahes mina olen Luke ja ära puutu minu asju."lausus ta.
"Tere sullegi, ma olen Mia." seda laususin ma natukene sarkastiliselt. Elena juhatas mind minu uude tuppa, see oli nii ilus. Suur helentuba koos heleda mööbliga.
"Kullake, kui modagi vajad siis anna aga teada, ma lasen sul end siia sisse seada." laudus Elena ja ma noogutasin vastuseks. Ma istusin voodile ja kirjutasin emale:To: Emps
Tsau, ma jōudsin ilusti isa juurde, kõik on tip-top. Kuidas sul on?
Ma armastan sind emme!!xoxoPeale sõnumi saatmist suundusin ma vannituppa. Ma pesin oma pea ära ja kreemitasin oma keha ära. Kui kreem sisse oli läinud, panin ma rätiku omale ümber ja ruttasin oma tuppa. Õnneks tee peal ma teda ei kohanud. Kui ma tuppa astusin ja ukse sulgesin, ma ehmatasin. Ma ehmatasin, sest mulle vaatas otsa väga suure muigega tegelane ja selleks osutus.............
See on uue raamatu esimene peatykk, ma loodan, et see on loetav ja teile meeldib :)
Likege
Kommemteerige
YOU ARE READING
Minu tulevane vend? (5SOS)
FanfictionMina olen Mia Elizabeth Smith, ma olen 17.aastane. Ma elan koos oma vanematega. Mis hakkab siis juhtuma, kui Mia saab teada, et nende vanemad lahutavad ja üks neist kolib teise maailmaotsa? Kellega jääb Mia vanematest? Kellega kohtub Mia? Kuidas ta...