Minu tulevane vend? (5SOS)

3.

MIA POV

Eriti see Ashtoni nimeline kutt, siis mulle meenus, kuidas ma tean teda. See Ashton oli mu kunagine poissõber. See vend lõpetas minuga suhtlemise lihtsalt lampi âra ja enam ühendist ei võtnud. Ta oli minu esimene poissõber.
"Kas su nimi on Ashton Fletcher Irwin?" küsisin ma.
"Jah, see olen mina." vastas ta rõõmsalt. Kas ta mängib lolli või ta ei mäletagi.
"Sa tõesti ei mäleta mind??" ma hakkasin vaikselt juba nätvi minema.
"Kas ma peaksin?" küsis ta süütult.
"Enne sobisin ja pärast enam minuga ühendist ei võtnud, tead mees, sa oled haige värdjas!!" ma karjusin. Teistel jäi suu lahti selle peale. Mind ei huvitanud enam see, et ma olin Luke särgis, ma panin omale ketsid jalga, haarasin telefoni ja suundusin välja. Ma olen hetkel nii kettas lihtsalt. Ma ilge drama queen ka niiet. Kuidas saab see vend teha pähe nii süütu näo, või see ei tähendanud talle midagi????? Ma jōudsin lõpuks randa ja istusin külma liiva peale. Mu telefon helises ja helistajaks oli Luke. Ma muidugi ignoreerisin teda ja lülitasin telefoni välja. Ma viskasin end liiva peale pikali, sulgesin silmad ja kuulasin mere mōnusat kohinat. Ma olin magama jäänud kuna järgmine hetk kui ma yles ärkasin oli kell 02:00 ups. Ma seadsin sammud kodupoole. Ma lûlitasin telefoni sisse ja mul oli palju vastamatakõnesid ja sōnymeid jäetud. Osad olid Lukelt ja osad võõrastelt numbritelt. Ma järeldan, et võõrad numbrid on poiste omad. Ma polnid emalt sõnimit tagasi saanud, ma loodan, et kõik on okei.
Kui ma uksest sisse astusin, siis poisid hakkasid segamini râäkima.
"Ma ei saa midagi aru, kui te kõik räägite samal ajal." ütlesin ma häält tõstes. Poisid jäid vait.
"Mis sa enda arust mõtlesid, et kõnedele ei vastanud?" küsis Luke vihaselt.
"Rahu mees, mul oli vaja mõelda, rahune maha, sind ei peaks kottima,kui minuga midagi juhtuma peaks!" hüüdsin ma.
"Mind ei kotikski, aga ma ei viitsi hiljem kuulata oma ema ja Danieli pläma, sellest et sinuga juhtus midagi." lausus ta ja kõndis minema. On alles sell.
Ma läksin oma tuppa ja istusin voodi peale. Järsku kōlas mu uksel koputus.
"Sisse." laususin ma. Järgmisel hetkel astus uksest sisse Ashton.
"Kas on midagi tähtsat?"
"Meilcoleks vaja räâkida." lausus ta.
"Seda oleksime pidanud juba kaua aega tagasi tegema, aga eino lase tulla."
"Mul on väga kahju, et kõik nii läks. Ma tõesti ei tahnud. Ma teadsin, et ma pidin suve lõpus ära minema ja kaugsuhted ei tööta. Ma mõtlesin, et nii on meil mõlemal kergem, kui ma ei jäta sinuga hübasti ja me lihtsalt enam ei kontakteeru." laudud ta.
"Aga kes see arvas, et me näeme teineteist uuesti." lausus ta naeratades.
"Tead, see pole mingi vabandus, tead kui raske mul oli?"
"Ma usun, ka minul oli raske. Aga anna mulle paluna andeks ja oleme sõbrad?" kysis ta, Ta naeratud oli nii armas ja ta põselohud,apppiiii.
"Ma annan andeks, aga vaata, et seda ei korduks, aga mu usalduse sa pead tagasi teenima" ytleisn ma. Ta noogutas ja soovis headööd ja lahkus toast. See oli hea, et me saime räägitud ja see, et me
oleme sõbrad. Praegusel hetkel ma ei taha omale ühtegi suhet. Mis teha, et see mis minu ja Ashi vahel oli toimus nii ammu, aga see ikkagi tegi mulle haiget kuna ma ei teadnud, mida ma tegin valesti. Nüüd sain ma kõik vastused teada ja vajusin sügavasse unne.
Hommikul ärgates paitas päike aknast mu nägu. Ma käisin pesemas ära ja tegin omale meigi. Järgmisel hetkel helises mu telefon ja helistajaks oli Stella

Tsauu Mia| Stella

Tsau Stella| Mia

Lähme täna linna, saame Sydney ooperimaja ees kokku kell 15:00| Stella

Davaii, näeme siis Stella, tsauuu| Mia

Ma panin ennast riidesse. (Üleval oleval pildil näete Mia riietust) Ma tegin omale lokid ära ja hakkasin oma käekotti kokku panema. Viskasin sinna sisse telefoni, telefonilaadija, väikese meigikoti, kammi, rahakoti, majavõtmes. Ma võtain koti kätte ja suundusin alla. Ma vaatasin kella ja kell oli 12:30. Mul on ikka vâga palju arga veel. Ma ühinesin positega telekat vaatama ja ma järsku vaatasin kella.
"Oiii kurat, kas keegi saab mind visata Sydney ooperimaja juurde, palun palun palun???" palusin ma neid.
"Ikka, ma pididngi linna minema." ütles Calum. Ma vastasin talle naeratusega ja ta pööras pilgu tagais teleka poole. Ma läksin ta ette ja vōtsin ta kâest kinni ja hakkasin tirima teda.
"Hakkame siis liikuma, mida sa ootad?" lausin ma. Ta hakkas mulle järgnema ning me suundusime ta auto poole. Autos me vestlesime erinevatel teemadel ja kuulasime muusikat ning laulsime kaasa. Calum on väga tore kutt, tal on olemad väga hea huumori soon.
"Tänks, et ära viitsisid mind visata Cal." laususin ma talle naeratades.
"Ah, et siis juba lähme üle hüüdnimedele?" muigas ta. Ma lõin õrnalt ta kätt ja me jätsime hüvasti. Ma nägin juba kaugelt, et Stella ootab mind.
"No tsauku, kes see hot kutt oli, kes sind siia tõi?" küsks Stella uudishimulikult.
"Tere sullegi! Aaa, see oli Calum." vastasin ma neratades. Me räâkisime endast teineteisele ja suundusime ostukeskusesse. Me käisime erinevates poodides ja siis otsustas Stella wc-sse minna ja ma jäin teda välja pingi juurde ootama.
"Tsauuu, mina olen Tiffany, kutsu mind Tiffyks." tutvustas mulle üks tüdruk end.
"Ammm, tere, ma olen Mia." laususin ma.
"Kas sa oled Mia Elizabeth? Ma olen sinust palju kuulnud." ütles tüdruk. Ma ainult niigutasin, aga ma ei vastanud talle midagi.
"Anna mulle oma telefoninumber, siis me saame ühenduses hoida." Ma ulatasin Tiffanyle telefoni ja tema ulatas enda oma minule. Tiffany oli väga üles mukitud, aga ma ei teinud sellest eriti välja. Ta jättis minuga hūvasti. Õnneks tuli juba Stella wc-st tagasi ja me läksime sööma. Paar tundi hiljem läksid meie teed lahku. Kui ma koju jõudsin, siis ma tundisn, et midagi hakkab juhtuma. Kui ma elutuppa astusin, kohtusid minu pilgud kolme inimesega. Mul paluti diivanil istet võtta. Ma kardsin natukene kuna mul polnud õrna aimugi, mis nüüd toimuma hakkab.

Uus osa, loodan, et meeldib! :) See osa ei tulnud võibolla kõige hubitavam, aga jah. Aitäh teile mu armsad lugejad, kes loevad seda raamatut :)

Likege ja kommenteerige!!!!

❤️❤️❤️❤️