Salastatud

4.OSA

Lydia

Hispaanias maandudes valdas mind natukene segadust tekitav tunne. Ma teadsin, et pean kohtuma enda isa ja Dominic'i isaga, neid teades võtavad nad kaasa ilmselt ka oma pojad, et nad õpiksid asjadest.

Ferderic oli meile rentinud auto ning selle üles leidnud viskasime kõik oma pagasi pagasiruumi ning istusime autosse.

Meil oli aega veel täpselt tunnikene, et end hotellis korda seada ja jõuda ilusti kohtumisele.

Õnneks oli hotell lennujaamast veerand tunni kaugusel ja hotell oli valitud samuti kohtumispaiga asukoha järgi.

Peagi peatusime veidikene luksuslikuma hotelli juures, tegemist ei olnud muidugi viie tärni hotelliga, vaid nelja tärni omaga, kuid Morgan oli meile seda soovitanud, kuna on selles mitmeid kordi ööbinud.

Autost väljudes tervitas meid isik, kes tegeles ilmselt autode parklaga ning andis meile numbri, Fred ulatas selle peale renditud auto võtmed.

Hotelli sisse astudes nägi see seest välja uhke, see nägi nii võrd uhke välja, et ma lausa ei kujuta ette milline siis peaks välja nägema viie tärniga hotell.

Saime koheselt kätte oma toa võtmed ja tuppa jõudes asisuin kohe oma riiete vahetuse kallale. Suutsin endale selga ajada mustad teksad, siis musta triiksärgi, mille peale panin musta kampsuni ja jalga mustad mitte väga kõrge kontsaga, kuid siiski kontsaga saapad. Juuksed seadsin ma hobuse sabasse. Efekti lisamiseks lisasin endale ette ka päikeseprillid.

Telefoni pistsin teksaste taskusse ja olingi valmis lahkuma.

''Me peame minema hakkama.'' koputasin poiste hotellitoa uksele.

Esimest korda elus ma puutusin kokku juhusega, kui meestel läks sättimisega kõvasti kauem aega, kui naistel.

Lõpuks kui poisid toast välja said ohkasin tüdinenult.

Nad olid samas ilmselt mu mõtteid lugenud ja nende riietus oli samuti must. Üksteist nähes ainult muigasime ja lippasime väljapääsu poole, enne seda andsime ka võtmed administraatori lauda, sest see oli selle hotelli reegel.

Hotelli teenindaja, kes haldas autoparklat ja autoga seonduvat sõidutas ette meie auto ning istusime autosse.

Naljakal kombel oli Fred muretsenud samuti ka meile musta toonitud klaasidega maasturi, ma ei kujuta ette, kust ja kuidas ta täpselt nii huvitava kombinatsiooni sai, aga see selleks. Teades teda, siis ilmselt olid mängus ka tutvused.

''See on põnev.'' sõnas Tristan, kelle jaoks oli see esimene kord, samas kui mõelda, siis ega mina kui ka Fred polnud varasemalt sellega kokku puutunud, kuid võtsime seda tavalisemalt ja rahulikult.

Peatusime lõpuks kokkulepitud koha ees ning parkisime sellest veidi eemale meie auto, majas rääkis Fred ise, milline oli meie broneering, ma isegi mõtlesin, kuidas ta nii hästi hispaania keelt oskas, aga ju siis elu nõudis seda.

Lõpuks astusime ruumi ja muigasime, see kõik sobis kokku meie riietusega.

Otsustasime istuda ühte laua otsa ja jäime siis ootama inimesi, kes pidid jõudma ilmselt siia 10 minuti jooksul.

''Fred, luba kui mu juhe peaks kokku jooksma, siis sa teed seda minu eest.'' sõnasin mehe poole vaadates.

''Miks see peaks juhtuma?'' küsis ta naeratusega vastu.

Vaatasin talle sügavalt otsa ja ilmselt ta mõistis ning noogutas siis.

''Preili, teie külalised saabusid.'' kostus peale 5 minutilist ootamist ukse pealt naise hääl.

''Lubage nad sisse.'' sõnasin ning naisterahvas lahkus ukselt.

Pigistasin veel laua all Fredericu kätt, lootes, et Adam'it kui ka Dominic'i kaasas ei ole. Ta vaatas selle peale mulle julgustavalt otsa ja ma jõudsin veel paar korda rahulikult sisse ja välja hingata, kui 4 meest sisse astusid.

''Tervist.'' naeratas Luke, mu isa. Seda sõnasid ka kõik teised kolm.

Noogutasin neile ja sõnasin ''Võtke istet, kus iganes soovite.''

Nii nad ka seadsid end laua äärde istuma, kõik neljakesi reas. Hoidsin lausa hinge kinni, kui mu pilk Dominic'i omaga kohtus. Teiste suhtes ma seda pinget ei tajunudki, aga just tema suhtes. Kõik teised ju teadsid.

''Meid täitsa ehmatati ära jutuga, et tegu on hoopis meesterahvaga.'' teatas mu isa.

''Meesterahvas on mu paremkäsi.'' sõnasin ning vaatasin veidi segaduses pilguga otsa Dom'ile, kes selle peale ainult õlgu kehitas. Ta oli neile ilmselt valetanud seda, kellega ta rääkis.

''Nii, sa kutsusid meid siia.'' sõnas Christiano.

''Just nii.'' noogutasin talle vastuseks.

''Ja miks siis täpsemalt?'' küsis isa.

''Sest kui oleks mingi sõprus lepingu sõlminud salaja, siis oleks see väga kahtlane olnud ja vaevalt Ameerika ja Venemaa jõugud selle peale silma nii väga kinni pigistaks.'' sõnasin naeratusega.

''Tark tüdruk.'' noogutas ta selle vastuse peale.

''Aitäh, isa.'' naeratasin vastu.

''ISA..'' kraaksatas selle peale Tristan ja kargas tooli pealt püsti ''ta on su isa?''

''Tristan, rahune.'' sõnasin talle rahulikult, aga ta ei kuulanud mind. ''Miks sa ei öelnud, et su isa on nii võimsa jõugu pealik, kas nemad on su sõbrad, kas sa valetasid meile, miks me tegelikult siin oleme?'' kukkus ta mind küsimustega pommitama.

''Tristan, rahune maha ja istu.'' sõnasin ta poole tõsiselt vaadates.

''Kuidas ma saan rahuneda, kui sa oled meile valetanud?'' käratas ta mulle selle peale.

See aga ajas mind hoopis kurjaks, kui su oma jõugu liige su vastu häält tõstab ja protestima hakkab näitab ta välja protesti, mis tähendab, et ta võib nii ässitada üles ka protestile teised jõugu liikmed.

''TRISTAN, ISTU MAHA!'' käratasin talle valjendatud ja käskiva häälega.

Noormees istus selle peale ja vaatas süütundega maha.

''Kuula kõige pealt, kui sa hakkad kraaksuma.'' sõnasin kurjalt.

''Jah, Luke Vega on mu isa,'' suunasin käe mehe poole, kes Tristanile sõbralikult naeratas ''Christiano Lorenzo, tema on Luke Vega jõugu sõprusjõugu pealik, ühesõnaga nad juhivad kahte väga võimast jõuku Hispaanias.''

Tristan noogutas ja vaatas mõlemat meest, väga hoolega isegi.

''Tema on Adam Vega, minu vend, Luke Vega poeg ja ilmselt tema jõugu pärija või noh hetkel võib vist öelda, et juhivad seda koos.'' näitasin nüüd käega Adami poole, kes muigas, ilmselt pakkus talle nalja noormehe käitumine, kuid samas mõistis seda, seega naerma ta ei hakanud.

''Ning tema on väga hea sõber Dominic Lorenzo, Christiano poeg ja siis lisaks sama jutt, mis Adami kohta.'' suunasin nüüd pilgu Dom'ile, kes kõike hoolega jälgis.

Tristan noogutas mulle otsa vaadates.

''Luke, Adam, Dominic ja Christiano, tema on Tristan, minu jõugu parim lasketiirus ja õpetab ka teisi relvasi kasutama ning aitab neil teha relvalube.'' sõnasin teiste poole vaadates. Vaatasin Fred'i poole ja muigasin ''Tema on Frederic, tegeleb pigem paberimajandusega ning korraldab mulle vajalikke asju.''

Kõik neli meest noogutasid.

''Tristan, Adam ja Luke saatsidki mu Tšehhi jõuku looma.'' sõnasin nüüd noormeest vaadates.

''Miks?'' vaatas ta otsa mitte mulle, vaid neile.