Midnight Memories

7. peatükk

Jee! Nii palju votesid ja veits rohkem kui nädalaga pmst 400 readi! Ma olen yliõnnelik! Sorry et eile uut osa ei tulnd sest mul oli eile päev otsa võistlused võrkas. Sorry! Lyhike osa tuleb sest pole uue osa päev! Saime 3. koha jeee! Osa laul on One Direction-Half a heart <3 it!

Hazza POV

Ma olen terve öö Nessu palati ukse taga istunud ja mul pole aimugi Nessu seisundist. Ainus asi mida ma tunnen on hirm. Äkki ta polegi enam elus? Kl on 6 hommikul ja mu selg on toolil istumisest kange. Ma ei ole täna öösel veel maganud. Ma arvan et kui Nessut enam pole ma ei saa enam kunagi magada. Uuuh tahaks kohvi sest see  lööks mõtted selgeks. ma olen ööotsa vahelduva eduga nutnud ja ennast sõimand. Mina olen selles süüdi. Mina lasin tal minna üksi oma majja minna "järelemõtlema". Kas ta plaanis enekat või oli see õnnetus? Kui see oli enekas kas see oli minu pärast? Kas asjad minu ja tema vahel arenesid liiga kiiresti? Kas ma üldse meeldin talle? Kas ta igatseb mind? Kas ma igatsen teda? Need ja veel paljud küsimused keerlevad mu peas kui ma põrnitsen Nessu palati määrdunud valget ust. Möödub minuti järel minut ja tunni järel tund oma elu üle juureldes. Ma muutun aina uimasemaks. Ma pole vähemalt 30 h järjest maganud. Kl on 18 pühapäeva õhtul kui Nessu palati uks avaneb ja sealt tulevad välja väsinud moega arstid. "Kuidas temaga on?" "Ta on hetkel stabiilses seisundis" " Ma lähen teda kohe vaatama" "Ta peab puhkama. Keegi ei tohi teda segada" "Minge p***e ma pean teda nägema!" " Te olete liiga kurnatud et patsienti külastada. Temaga on reaalselt kõik hästi. Ma juhatan teile toa kus saate ennast välja magada. Palun tulge minu järel!" Kõnnin vastumeelselt nende järel toa poole kus on aint üks suur voodi. Ma lähen tuppa sisse ja löön ukse ylimalt kõva pauguga kinni. Istun voodile. Ma ei taha magama jääda. Ma olen 100 % kindel et näen terve öö õudukaid eri viisidest kuidas Nessu sureb ja mina olen kõiges süüdi. Aga ma pean ennast Nessu pärast välja puhkama. Raisk ma pean teda nägema. Aint tema heaolu pärat pole ma praegu seal ja ei lama tema kõrval vaid olen siin tühjas külmas ühevoodiga toas. Ma armastan teda niiväga. See on nagu tõega armumine essast silmapilgust. Viskan ennast pikali selle kõva ja külma voodi peale. Ma jätan kõik riided selga. Isegi saapad jalga sest siin on ropult külm. Tekk on paberilehe paksun ja annab kindlasti ülimalt sooja. Isegi mu mõtetes on suur sarkasm rääkimata sõnadest. Ma näen hetkel kindlasti välja nagu mingi troll. Mu lokkis juuksed on sagris ja suurtes pusades, silmaalused on tumedad magamatusest, riided on kortsus. Uni on mul suur aga ma ei julge magama jääda sest mul on olnud väiksest peale probleeme luupainajatega niiet kui ma näen neid ss ma ei suuda üles ärgata vaid hakkan unes karjuma ja olen ise õudsalt hirmunud ja külma higiga kaetud. Ma asetan oma pea sellele rõvedale viledaks kulunud padjanässakale ja uinun raskete mõtetega. 

Hommikul st lõunal ärkan üles selle peale et keegi avab mu "puhketoa" ukse. Avan oma silmad pilukise ja vaatan kes see on. Näen vaid särava päikesevalguse sees minu poole kõndivat lohvaka haigla öösärgi ja särava naeratusega tüdrukut. Ta on kui fairytaleprincess. Ta igatses mind. Mu unistused on täitunud...

Noh kuidas meeldis! Mulle endale meeldib lõpp väga! Commentige ikka kuidas meeldib ja öelge palun kellega  Nessut veel shippida! Te olete parimad lugejad. Vote oleks ka tore kui viitsid klikata! :P Homme uus osa. Sorry tõesti eelmiste lühikeste osade pärast aga mul polnd really väga aega aga proovin jälle pikemaid teha! Nautige! :*