Midnight Memories

17.peatükk

Jeee sõidan koju ja telo aku on tyhi. Aasta 2013 saab täna läbi. Ma arvatavasti ei jõua telos seda osa lõpetada sest aku saab enne tyhjaks. Kirjutan niipalju kui saan ja lõpetan arvutis. Ma tahaks ise ylimalt elada Nessu uues korteris. See on lic nii kena. Sorry kui jutt on igav aga ma teen kõik mis on mu võimuses et see oleks hea. ma arvan et kahjuks peate leppima sht lühikese osaga sest meil tuleva kohe kylalised.

Nessu POV

Avan oma suure kapi et panna sinna oma kohvri ja kottide sisu. Kapp saab peaaegu täitsa täis. Viin hommikust alles jäänud söögid hiiglaslikku külmkappi. Pakin lahti köögikappi kõik taldrikud ja muud nõud. Panen selga oma dressipyksid, musta topi ja pehme dressika. Peaks vist jooksma minema sest ma pole ammu mingit trenni teind. Vaatan telost kaarti ja otsin välja mõnusa pargi kus joosta. Tõmban jalga oma jooksutossud ja seon parasjagu paelu kui keegi koputab mu uksele. Kes see on? Avan ukse ja näen oma ukse taga umbes endavanust tüdrukut. "Hey ma olen Zoe. Ma elan sinust yks korrus kõrgemal. Marcus rääkis et sa kolisid siia. Me oleme temaga sõbrad." "Hey ma olenn Vanessa. Sõpradele Nessu." "Ummmm... kuhu sa lähed?" "Ma hakkasin jooksma minema" "Kas ma võin kaa tulla? Plz!" "Ja ikka" "Jeppy ma lähen vahetan käbedalt riided ära" "Ok ma ootan sind all." "Ma olen ss 10 mintsa pärast all." Kõnnin trepist alla ja istun ukse kõrvale pingi peale maha. Zoe tundub jummalast tore pliks. Loodan et me saame täna üksteist tundma. Jummalast tore oleks kui mul oleks siin sõpse. Ma arvan et Getriiniga me ei suhtle väga nyyd ja ma ei usu et Carmen tahab minuga edasi suhelda peale seda mis Louis William Tomlinsoniga juhtus. Ma loodan et ma ei pea nendega enam kunagi kohtuma. Zoe jookseb trepist alla. Ta kannab mulle väga sarnased riideid. Lähme uksest välja ja jookseme selle pargi poole. Räägime omavahel algul vähem ja mida rohkem yksteist tundma saab seda rohkem ka räägime. ( A/M happy new year!!!!! Vahepeal jõudis isegi uus aasta kohale :) ) jookseme pargis ringe umbes tund aega ja ss väsime täits ära. Me tilgume higist. Kõnnime rahulikult kodu poole tagasi. Zoe märkab tagasi minnnes tee ääres Starbucksi ja palub et me läheks sealt läbi. Mul pole rahakotti kaasas ja Zoel kaa mitte. Kahepeale leiame taskutest kokku mingi 6 eurtsi. Ostame mõlemad endale kuuma valge šokolaadi. Istume yhe kahese laua taha ja lobiseme mingi tund aega. Õues hakkab hämarduma ja me sörgime Zoega meie majja tagasi. Kutsume lifti ja lendame sellega tagasi oma korrustele. Lähme lahku lubadusega homme jälle kokku saada. Astun oma koju sisse. Käin käbe dušši all. Mixin endale väikse õhtusöögi ja syyes loen oma meili. Ülikooli proffessorilt on selline kiri:

Kallid tudengid!

Tänane workshop möödus väga edukalt. Homseks workshopiks palun kaasa võtta oma õlivärvi karp, pintslid, lapid ja veetops. Homne workshop algab kl 7:30. Eilsed tööd saab kätte workshopi blokki lõppedes.

Lugupidamisega,

Proffessor Wertig

OMFG! Ma unustasina oma ülikooli workshopi kolimise pärast ära. Mis ma homme proffessorile ytlen. Pekkis. Selle workshopi blokki iga töö annab suure hunniku hindeid sellele semestrile. Ma pean homme proffessori käest kysima et kas ma saan selle kuidagi järgi teha. Aga seniks tuleb tuttu minna sest homme tuleb vara ärgata. Pesen hambed puhtaks ja ronin voodisse. See on imelik aga... Und ei tule. Pea on lic niii mõtteid täis...

Uhhhhh... Sain valmis. Uus aasta on juba täpselt 2 tundi kestnud ja ma lõpetasin osa. Sorry et varem ei tulnd ja et see nii lyhike on. Homme teen veel yhe osa ma loodan. Plz commige ikka sest ma olen kokkuvõttes ylivähe feedbacki saand. Ja ma oleks rõõmust laes kui saaksin ka votesid. Te olete maailma parimad. Ja parimatele ka parimat aastat. Nautige :*