Midnight Memories

19. peatükk

Tsauuuu! Sain kaa ss lõpuks ylesse. See osa tuleb täpselt nii pikk kui ma 2 tunniga jõuan sest ss lähen kinno ja õhtul proovin veel ühe teha :DJa 1D tuleb tagasi juttu sisse :) vb isegi selles osas. Osa laul on why don't we go there by One Direction... 

Nessu POV

Õues läheb aegamisi valgeks kui ma vaatan Die hard'i ja home alone'i. Kuulen kuidas magamistoas mu telos äratuskell heliseb. Kell on 6. Teen sprinti magamistuppa ja panen telo kinni ja jooksen vannituppaja hakkan hambaid pesema ise laulan samal ajal:

Cause we got all night

And we're going nowhere

Why don't you stay

Why don't we go there

Let's take a ride

Out in the cold air

I know the way

Why don't you go there 

With me...

Oh oh oh ohoh oh oh oh 

Mul ei ole õrna aimugi kust mul see laul pähe tuli ja kes seda üldsegi laulab aga see on megamõnus laul ja paneb peegli ees tantsima. Ma pean sht käbe tegema kui ma tahan õigeks ajaks jõuda. Pasen näo puhtaks, kammin juukseda ja panen need hobusesabasse. Jooksen oma kapi juurde ja vahetan oma mega pehmed pidžaamad teksa lühkarite ja vana valge topi vastu. Ma küll sõin öösl aga kõht on jälle tühi. Täitmatu nagu ma olen. Kõnnin sama laulu ümisedes kööki ja teen endale ühe cafe latte ja nutella saia. Mu nutella saab kohe otsa st ma pean täna poodi minema ja uue ostma. Istun aknalaua peale ja imetlen ärkavat londonit oma nutella saia näkitsedes. Vaatan igaksjuhuks oma käekella. Fuuuuuuck kell on 7:10. Ma pean kohe seal olema. Valan endale kohvi kurku ja kugistan saia ära. Jooksen ülikäbelt esikusse ja topin oma mustad Conversed jalga. Võtan oma käekoti ja viskan dressipluusi peale. Astun uksest välja. Arrgghhh autovõtmed tuleb kaa juu võtta. Astun tagasi tuppa ja kraban esikukapi pealt autovõtmed. Keeran ukse lukku ja sõida liftiga alla. Jooksen autosse ja keeran süütevõtit. Pekkkkkkkkkki. Auto ei lähe käima. Proovin veel yhe korra. Ja veel. Ja veeel. Uuuuhhhh neljandal katsel õnneks õnnestus. Ja siiit ma tulen. Ma sõidan ülikiiresti ülikooli botaanikaaeda kus see workshop toimuma pidi. Uuhh siin on palju autosid. Pargin oma auto teiste autode vahele kitsukesse prakku. See on üks pisikeste autode jube hea külg, see mahub kõikjale ära. Auto mis mu kõrval seisab tundub ülituttav aga kelle oma, seda ma ei mäleta. Astun autost välja ja kõnnin botaanikaaia väravast sisse. Workshopi telk on juba inimesi täis kuigi kell on alles (kiire look käekellale) 7:25. Kõnnin telki sisse ja mu juurde astub vanem naine suure märkmikuga. "Nii, ja mis on teie nimi" "Ummmm... Vanessa Dahl" "Jah täiesti nimekirjas olemas. Kas te eile puudusite?" *noogutan* "Kas see oleks võimalik seda kuidagi järgi teha?" "Seda ma ei tea. Seda peate küsima proffessori käest" Ja nende sõnadega jalutab ta järgmiste telki tulnud inimeste juurde. OMFG see ei saa tõsi olla. Ma hõõrun silmi et see mida ma näen kaoks ja see ei oleks tõsi. See lic ei saaa tõsi olla. Ma suren kohe ära. Telgi ukse ees räägivad selle tädiga juttu... OMG see lic ei ole võimalik... need on Harry Edward Styles ja Louis William Tomlinson....

Sorry et niii lühikee aga ma pean nüüd kinno jooksma ja teen õhtul veel ühe vähemalt samapika.

Aga plz Vote+ comment. Ily sooooooooooooooo  much. Ur da best. Nautige :*