Noh meil siin teiega väike omamoodi juubel. 10. osa. Ma pole ühtegi juttu nii pikalt kirjutanud nii et aplaus mulle :D Juubeli puhul on doublepõnevus. Draaamaaaaaaaa dun dun duuuuuuun :P Omg kes teab mis kl see valmis saaab. Kell on praegu 21:54! osa laul on alive by One Direction ja You and I by one direction. :D
Hazza POV
Ma tahan talle nii väga selle yllatuse teha. Im soooooooooo excited. Võtan tal käest kinni ja tirin ta kaasa rõdule. Ma palusin Lou abi et see rommantiliselt ära kaunistada. Ma tavaliselt ei küsi kellegilt millegi jaoks abi niiet WOW. Rõdu ni nüüd roosilehti täis ja igalpool on küünlad. Isegi mullivannis on roosiõied ja küünlad. Kuidas Lou seda tegi ma ei tea. Keset rõdu on pisike 2-inimese laud ja seal on vaas roosidega ja romantiline õhtusöök. Pakkun talle istet ja ta näost on näha et ta on üsnagi jahmunud. Ta vist ei arvanud et mina nii romantiline kutt olen. Tema kutt. Sellega tuleb meelde see roosiuputus ja kiri tema toas. Shit. Pidi see just praegu meelde tulema. See rikub mu tuju sht ära. :( Ei. ma pean selle lic unustama. Kes iganes see oli ei saa ta kunagi mu Nessut ja eriti veel mitte peale seda tänast üllatust. Shit ma olen nii stx närvis. Rahu. Ma suudan seda. Ta ju armastab mind. Või vähemalt nii ta väidab. See õnnestub täna. Ta nõustub kindlasti. Vaatan Nessule silma ja ta smaragdroheliste silmade sügavusse uppudes unustan ma kõik muremõtted ja pühendan ennast talle ja ta silmadele. Õhtusöök läheb muretult. Tundub et ma sain kokkamisega päris hästi hakkama kuigi ma tegin täna esimest korda süüa peale seda kui ma 10 aastat tagasi kokkasin ja ss läks sellest läks meie maja põlema ja mu mõlemad vanemad põlesid tuhaks. Aint mina ja mu õde Gemma pääsesime. Jälle muremõtted. Mis mul viga on. Mu nägu on vist murelikuks muutunud sest Nessu küsib "Kas kõik on ikka korras?" "Jah lic mul tulid vanad asjad meelde" "Äkki sa räägid nendest. Me oleme ikkagi ju nüüdsest peale hingesugulate ka mureisikud vmis?" Räägin Vanessale selle loo yksikasjalikult ära ja peaaegu hakkan nutma. Aga tema on juba ammu enne seda kui lugu lõppeb pisarates. "Sa oled nii armas kui sa räägid oma lapsepõlvest" "Äkki räägid sina nüüd mulle ka midagi mida ma veel ei tea" Ta räägib südantlõhestava loo sellest kuidas ta isa ja õde hukkusid nende reisi ajal itaaliasse ja sattusid avamerele haidele toiduks. See on ju lic jõhker. Ma pean vägisi pisaraid tagasi hoidma. Õues on pimedaks läinud. Mainin talle" Kell 23 hakkab siiin pidu. Tahad kaa tulla. See saab vägev olema. Jummalast palju rahvast tuleb kokku ja mega fun saab olema""Kui sina seal oled olen mina kaaaa! Sa tead seda juu" "Üks asi on veeel..." Nüüd on see hetk käes. Ma olen seda teha tahtnud hetkest peale mil teda esimest korda nägin. Ma tean et tema on mu eluarmastus. See on 100% kindel. Ma saan oma halbadest koometest lahti ja teen tema heaks ükkõik mida. Laskun ta ette põlvili ja võtan ta käed endale sülle. "Kallis Vanessa......kas....kas.... kas sa oleksid nõus ennast siduma minua elulõpuni. Ma ei taha öelda et me peaksime kohe pulmad tegema aga et me lic tunneks ennast igavesti koos.... Kas sa tuleksid mulle naiseks?" OMG ma tegin selle ära. Hoian hinge kinni sest ma olen niii põnevil tema vastuse pärast. Olen 98% kindel et vastab jah.
Nessu POV
OMG mida teha. Ma vist ei tunne tema vastu täpselt sama mida tema minu vastu. Minu jaoks oli isegi see käimise asi liiga vara aga ma nõustusin sellega. Aga see on liig. Esiteks olen ma liiga noor et ennast kellegiga eluks ajaks siduda ja teiseks ma ei teeks seda eluilmaski kellegiga keda ma tunnen vaevalt 3 päeva. Ma tegelikult ei läheks isegi sellisega datema. Tundub et ta on erand kuigi ega me datel polegi käind kui seda värgendust siin rõdul mitte arvestada.Tunnen end valesti isegi selle käimise kohapealt. Ma vastan talle"Hazza kullake! Kas sa ei arva et sellega on natuke liiga vara. Mul pole su vastu midagi aga see.... selle jaoks on natuke....liiga vara. Palun ära vihasta aga ma ei ole selleks veel vaimselt valmis. Me tunneme üksteist vaevalt 3 päeva ja kogu selle aja on mingi draama käinud. Äkki oleksime htkel vaid sõbrad ja kui sealt midagi edasiareneb ss mul pole selle vastu midagi. Palun ära solvu! Asi pole sinus. See on minus. Ma pole veel valimis. Palun. Oleme sõbrad edasi. Paluuuuun sind!" "MA EI TAHA SINUGA MINGIT FAKIN SÕPRUST RAISK" karjub ta mulle näkku ja jookseb minema. Ma hakkan lic nutma. Ma ei suuda tundeid sees hoida enam. Jooksen trepist alla ja välisukse poole kui näen köögis tldrikuid lõhkuvad Harry Stylesi. Lou jookseb mulle järgi ja küsib "mis juhtus?" Aga ma ei taha talle vastata vaid jooksen oma koju ja tõmban ukse suure pauguga kinni. Ma nutan nii et ma ei saa isegi hingata. Leban oma voodi peal nuttes kaua. Ma isegi ei tea kui kaua. Lõpuks kui enam pisaraid ei tule kostub kõrvalmajast kõva musa. Ahhjaaa. Neil pidi ju pidu olema. Ma ei peaks sinna minema. Ma ei peaks sinnapoole isegi vaatama mitte. Aga äkki on Harry vahepeal järelemõelnud ja saab oma vigadest aru. Ja me saame olla rahulikult sõbrad edasi. Äkki. Lähen vannituppa ja pesen näo pisaratest puhtaks. Tõmban jalga lühkade asemel teksad ja viskan jaki peale. Kõnnin nende maja poole ja iga sammuga mis ma sinnapoole astun tundub see üha halvem mõte ja võimalus et Harry on selle ultimaatumiga leppinud tundub kaaaa palju väiksem. Seisan ukse taga ja mõtlen kas koputada või mitte. Koputan ja Liam teeb mulle ukse lahti. Uuhhhh maja on rahvast täis. Siin rahvahulgas ma küll Harryga fightima ei taha hakata. Kõnnin mööda maja ringi Harryt otsides. Leian kõik teised poisid yles aga teda mitte. Lõpuks kõnnin kööki et endale vett võtta. OMG elutore juu. Köök on muidu inimtühi aga seal istub ja ameleb laua peal mingisugune paar. Mulle pole kunagi meeldinud vaadata amelevaid inimesi niet ma hakkan lahkuma. Aga mind on vist juba nähtud. Poiss laualt vaatab minu poole ja ma näen hetkeks ta rohelisi silmi ma tean kes see on. Ta vaatab mulle pikalt oma ahastavate silmadega otsa otsa. Kas ta kahetseb. Ei ta ameleb edasi. Justkui minu kiusamiseks. Ma olen ta peale praegu niii fakin vihane et ma võiks ta mahalüüa praegult. Miks ta teeeeb nii mullle?...
Uhhhhhhh loodan et meeldis. Lõpuosa kirjutasin hommikul sest õhtul sai jaks otsa. Arvatavasti teen täna ühe lühikese osa õhtul veeel. Aga vb mitte sest mul on jõulupidu kuigi ma arvan et ma jõuan. Mind rõõmustaks vägaväga teie commentid ja votet oleks ka kena saada. Parimad olete. Midnight Memoriesel on nüüd juba üle 700-ja readi. Jeeeeeeeee! Nautige :*
YOU ARE READING
Midnight Memories
Fanfiction19 aastaseks saav Vanessa Dahl lõpetab kooli ja läheb Londoni ülikooli disaini õppima! Midagi hakkab juhtuma... Kavalamad arvavad ära millega seoses! Elu võib olla korraga nii taevas kui ka põrgu! Ma ei oska rohkem midagi kirjutada! Loodan et naudit...