Pimestav viha

Kodu kallis ,kodu!

Me olime juba Williamiga ,ma ei tea kui kaua kõndinud.
Mu kõht andis vaikselt juba korinat tunda ja meie telefoni akud said otsa.
Oi noo,palju õnne meile!
,,William ,palju veel?"küsisin sama küsimust juba kümnentat korda.
,,Vastus jääb samaks ,ma ei tea"tundus ,et William hakkab ka lootust kaotama juba.
Me kõndisime kuskil metsa maanteel ,kust ei sõitnud mitte ühtegi autot.
Väljas hakkas juba vaikselt hämarduma.
,,Ma ei jaksa enam"andsin alla ja istusin keset teed.
,,Ma ka ei jaksa aga me peame pingutama"tuli William minu juurde ja tõstis mu püsti.
Meil ei olnud vett ,süüa ja meil oli külm.
,,Mida me teeme nüüd?"küsisin vaikselt.
,,Ausõna ,ma ei tea enam"andis ta ka lõpuks alla.
Me olime ära eksinud täiesti võõras metsas.
,,Puhkame natuke"lausus William ja me istusime maha.
Ma hakkasin vaikselt värisema ja William pani vist seda tähele.
Ta võttis oma pusa seljast ja pani selle mulle peale.
,,Ei ,sa ei saa seda mulle anda sul hakkab endal ka külm"olin vastu ja andsin pusa tagasi.
,,Ja aga sa värised üle keha"lükkas ta pusa tagasi.
Ma panin selle pusa meile mõlemale kuidagi peale ja toetasin oma pea Williami õlale.
Meiega on vist lõpp...
Väljas oli juba täiesti pime ja vaikne ,mis hirmutas.
Korraga tuli aga künka tagant autotulede valgust.
,,Auto tuleb!"hõikasin ma ja tõusin püsti.
William tõusis ka püsti ja me hakkasime kätega vehkima.
Auto peatus meie ees ja juht keris akna alla.
,,Palun ,kas te saate meid ära viia?"vaatasin kutile kutsiga silmadega.
,,Ja aga kuidas te siia sattusite?"uuris poiss.
,,No see on pikem jutt aga aitäh"naeratasime ja istusime autosse.
,,Te olete täiesti ära külmunud ju"
,,Ma tean me ,oleme kaks päeva metsas ekslenud"avas William suu.
,,Näe ,võteke"ulatas poiss meile vee pudeli.
Ma jõin umbes pool vee ära ja andsin siis Williamile.
,,Aa ,muideks ma olen Carl"tutvustas ta.
,,Mina olen Kirtel ja tema on William"naeratasin.
,,Aga kuhu ma siis sõidan?"
,,Kas kesklinna oleks võimalik?"küsisin ettevaatlikult.
,,Ikka on"vastas Carl ja pööras autoga ringi.
Me istusime Williamiga taga ja William hakkas Carliga rääkima midagi.
Ma panin silmad kinni ja jäin Williami õlale tukkuma.

Keegi raputas mind ja ma ärkasin üles.
,,Me jõudsime koju!"oli William rõõmus.
Ma hõõrusin oma silmi ja avastasin ,et oleme minu maja ees.
,,Kas ma võin sinu juurde tulla?"sosistas William.
Ma noogutasin ja vaatasin Carli poole.
,,Me siiralt täname ,et sa meid ära tõid"naeratasin siiralt ja väljusin autosist.
Ma vaatasin kuidas auto ära sõitis ja siis me läksime majja.
Kohe kui ukse lahti tegin tormas ema minu juurde.
,,Kullake ,kus sa olid? Ma muretsesin ennast hulluks ja kes see on?"kallistas ema mind ja vaatas Williami poole.
,,Tema on sinu sõbra poeg ,William ja meil sai keset võõrast metsa bensiin tühjaks ning ühtegi autot ei tulnud"vastasin ma.
,,Kas sa oled Liisbethi poeg?!"imestus ema ja vaatas Williami kui kummitust.
William noogutas arglikult.
Kuidas ema teda ära ei tundnud?!
Oma sõbra poega...
,,Issand jumal ,tulge sööma ja sa William võid oma emale helistada ning kui sa tahad ja Liisbeth lubad võid ööseks jääda"naeratas ema.
,,Meeleldi proua"noogutas William.
,,Sa ei pea mind teietama sa võid sinatada"lahkus ema.
,,Söögi aeg!"hõikasin ma ja suundusin kööki.
Ma sain aru ,et William muigas.
Kööki jõudes avasin ma kohe külmiku ja võtsin erinevaid võileiba materjali.
,,Sina teed endale ise võileibu"vastasin kui nägin ,et William naeratas kavalalt.
Peale seda öeldut kadus see naeratus tema näost.
Ma muigasin ja hakkasin võileibu tegema.
Neid sai meil Williamiga ikka oma jagu tehtud ja me hakkasime pugima.
Peale söömist läksime me minu tuppa ja ma läksin vannituppa.
Vannitoas ma pesin enda näo puhtaks ja hambad ka.
Tuppa tagasi minnes oli William juba voodis ja magas rahulikult.
Kui viisakas!
Kuna ma arvasin ,et ta magab ei läinud ma teise tuppa riideid vahetama vaid vahetasin seal.
Ümber pöörates oli William ennast istuli ajanud ja vaatas mind.
,,Sa pervert"laususin naerdes ja pugesin teki alla.
Nii mõnus oli jälle magada oma pehmes voodis.
Kell näitas kapi peal kolm öösel.
,,Kas sa oma emale helistasid?"uurisin Williamilt ,ennast ümber pööratest.
,,Ja ta läks kohe nii lolliks ,et jõhker"naeris ta.
,,Arvata on ju"naersin ma ka.
Ma pöörasin Williamile uuesti selja ja William pani käed ümber minu.
,,Ma ütlesin ,et täna jõuame tagasi"pomises ta.
Ma naeratasin ja panin silmad kinni.
Kodu kallis ,kodu!
Mõtlesin ma ja jäin magama.