Puškini seiklused Euroopas

3. Peatükk

Üsna varsti - ehk pärast mitut tundi Koškiniga rääkimist - hakkas Puškin pakkima. Ta pidi ju Lätti minema ja seal seda kuulsat veeparki külastama. Puškin vaatas kella, ja kuna kell näitas 11:55 siis ta viskas veel allesjäänud riided kohvrisse ja asus teele. Lennujaamas oleks Puškin peaaegu vale lennu peale läinud, aga turvamehed viisid ta õige peale.

Puškin otsustas magada, aga tal ei tulnud und. Niisis ta otsustas banaane süüa. Aga ta oli justkui ärahellitatud jõmpsikas. Vähemalt ta käitus nii. Ta läks oma turva juurde ja hakkas pläkutama.

"Tead mis? Banaansed banaanid banaanitsesid banaanilinnas. Barbara bashis banaanidega banaane." Lausus Puškin. Turvamees silmitses meest imelikult.

"Me maandume kümne minuti pärast," kostus kõlaritest. Puškin ehmus ja hakkas paanitsema.

Ta maandub ju varsti Lätis! Suure kiiruse juures oli ta kogemata vastu seina jooksnud. Puškin ajas end püsti ja kõndis väärikalt minema, kodinad käe otsas.

Varsti oligi ta jõudnud hotelli, kus kõlakate järgi oli suplemisala. Puškin vahetas riided ujumisriiete vastu ja asus teele. Ta kõmpis mööda koridore ja mööda treppe. Võttis ikka kõva pool tundi, et basseinide juurde jõuda. See juures oli ta nii õnnelik, et jooksis kõigest väest sinna. Ta oli niisuguses õnnejunnis, et ei lugenud seda silti, mis seal oli. Ega ta vist poleks osanudki, aga ta oleks aru saanud, et see on hoopis lastebassein...

Puškin jooksis sinna sisse. Sinna lastebasseini. Kus lebas kuulsus, või tema arvates kuulsus... Sibelius, Soome helilooja. Puškin oli rabatud sellest, et ta iidol oli siin. Ta juba unistas päevadest, kui nad saavad rääkida ja ta saab õpetada Puškinile mõne vägeva asja. Puškin tõmbus punakaks. Ta oli väga närvis ning üsna pea, oli ta nagu üks perfektselt valminud tomat. Sibelius alustas konversastooni.

"Hei herra Pushkin! Olen kuullut aika paljon teistä. Miten menee?" Ütles ta. Puškin ebales oma vastusega. "Kuidas palun?" ütles ta lõpuks. Soome helilooja oli alguses segaduses. Siis ta taipas "Ah palun vabandust härra Puškin. Ma kipun alati rääkima soome keeles. Anteeksi" Vabandas Sibelius. "Kõik on korras härra." Vastas Puškin. Ta naeratas võluvalt. "Hüva siis," ütles Sibelius. Nad olid veel natuke aega veel seal ning siis ta lausus: "ah ma nüid siis lähen tagasi ujumisbasseini, kus on täiskasvanud." Puškin ehmatas. Mida? Kas see on siis lastebassein?! Mõtles Puškin, ise šokis. Helilooja nägi tema ehmatanud nägu ja lausus. "Kas sa siis ei teadnudki?" seejärel ta nägi kedagi Puškini seljataga ja ütles: "Pyhä leipää ja juustoa!!" Puškin vaatas seljataha ja ohhetas. Seal.....

Oli....

SIGA......

To be continued...  

_____________

Pyhä leipää ja juustoa!! - Püha sai ja juust!!

 Hei herra Puškin! Olen kuullut aika paljon teistä. Miten menee? - Tere Härra Puškin! Olen kuulnud üsna palju sinust. Kuidas läheb?