Mu saatus tundus olevat must. Kuid kõik oli valmis muutuma kui ma kolisin teise Inglismaa otsa, Trurosse. Ning mu kõrval majas elas üks seiklus himuline tüdruk, Noah. Väiksena me mängisime koos ühel maha jäetud mänguväljakul. Enam me ei käinud seal. Kuna:
"Fallon, kas sa tahad minuga jahtima tulla draakoneid mänguväljakul?" küsis lühikeste pähkelpruunide juustega tüdruk minult. See tüdruk oli Noah.
"Oota, Noah. Ma lähen küsin vanematelt luba!" olin valmis aiia poole jooksu panema, kus mu vanemad veetsid suve päevad.
"Hiili välja" astus ta välja enda arust väga aruka mõtte. Ma olin valmis loobuma sellest, ning ta nägi seda mu näost. "Ära ole argpüks"
"No okei" ja me jooksime mänguväljaku poole. Mänguväljaku aed oli jäänud ilma värvita ja see nägi nüüd hoopis veripunane välja mõnest kohast.
"Vaata, seal on mees!" hüüdis ta mulle, joostes mehe poole. Hoidsin tema selja taha ja olin valmis jooksu panema. Mehe rinnast jooksis verd välja ja ma olin kabuhirmus. Mis siis kui pussitaja nurga tagand välja tuleb ja pussitab meid ka? Noah läks lähemale, lähemale ja varsti olid tema ilusad sinised tossud määritud verega.
"Me peaksime kutsuma politsei" laususin ma väriseval häälel.
"Lähme!" ja me panime kodude poole jooksu.
Kodus helistas ema politseisse ja mina läksin maha rahunemiseks voodisse, et teha üks väike uinak. See oli üks viimaseid kordi kui mu vanemad lubasid mind väiksena õue.
YOU ARE READING
Mõned teised reeded
Teen FictionJutte on palju kuid see on eriline. Lugu millest sa ei saa oma silmi lahti ja oma pead mõtlemast. See olin mina ja Lukase iseenda asi kuidas me elasime koos kuid mõrvad ei jää lahendamata ja luukered kapist välja võtmata. Fallon on poiss väikelinnas...
