Mõned teised reeded

elu ei saanud parem väljagi näha.

Aeg oli edasi liikuda peale seda, kui Miles oli teinud mind lolliks terve kooli ees. Tuli välja, et ma ei meeldinud talle nii väga. Kuid ma ei saanud kõndida Noahi juurde tagasi, kuna Miles oli põhjus miks ma ta üldse välja olin visanud. Läks vähemalt aasta ning selle ajaga olid mu vanemad pannud mind teise kooli. Mitte, et see kool kus ma käisin halb oli. Nad lihtsalt arvasid, et teises oleks parem. Nii ka oli.

Olin küll närvis kuid keda kotib? nüüd kui ma tagasi vaatan ma saan aru, et mitte kedagi ei huvita kuidas sa välja näed kaheksandas klassis.

Juba esimesel nädalal leidsin ma uue gruppi kellega teha kõige mida noored teevad. ('kindlasti mitte suitsetamine' *kõhatus*). Lana oli see kes õpetas mulle kuidas veipida ning Karl oli see kes näitas mulle tugevamaid asju. Seal oli veel Thomas ja West kes hängisid meiega lihtsalt ringi. Minust sai lahe veipar, kellel oli palju sõpru. Elu ei saanud parem väljagi näha.

Aasta läks mööda ning ega mina ja Noah ei rääkinud eriti. Võibolla mõni tere hommikul. Temast oli saanud siniste juustega retro tüdruk. Mis oli loomulikult väga lahe. Kuna ma kasutasin sarnast stiili. Kuid siis muutus midagi. Ma hakkasin kuulma kõva muusikat tema majast ning aknast välja vaatades nägin ma kahte tüdrukut tema toas tantsides. See tüdruk nägi igat pidi tuttav kuid ega ma ei osanud nime ja nägu kokku viia. Ma lasin uurimus tööst lahti. Kuid varsti pidin ma kohtuma nende mõlemaga hoopis teistes kohastumustes.