Armasta Mind[Falling For You 2]

11

Kui olime ära söönud kaks tükki šokolaadi kooki, mängis Matty mulle veel paar laulu. Järsku lõpetas ta poole pealt.

"Geira, jää täna siia."palus ta.

"Nagu ööseks või?"küsisin ma.

"Jah. Lihtsalt... Oleme koos."

"Ma ei tea, ma pean homme tööle minema."

"See pole probleem. Ma viskan su tööle ära."

Ma tahtsin nii väga jääda. Kuid ma ei teadnud, kas see oli hea mõte. Kaalusin mõlema variandi vahel ja lõpuks otsustasin selle kasuks, et ma siiski jään.

"Ma jään siia."

Matty naeratas. "Väga hea. Täna peaks tähti ka näha olema. Siis saame rõdu peal vaadata."

"See kõlab väga hästi."

Ta pani kitarri tagasi nurka ja istus diivanile. Istusin ta kõrvale.

"Sa võid ju mu kaissu tulla."

Läksingi ta kaissu ning ma toetasin pea ta rinnale. Ta silitas mu pead ja ma sulgesin silmad.

"Nii hea on jälle sinuga olla. Sina minu kaisus."ütles ta vaikselt.

"Minul ka."

Panin käed ta ümber. Kõik oli väga hästi. Isegi liiga hästi.

"Ma armastan sind, Geira. Ma ei saa sinna midagi parata."

Avasin silmad ja vaatasin talle otsa. Ja ma suudlesin teda. Mu sisemuses lahvatas selline kirg, mida ma ainult tema vastu tundsin. Vahepeal olin proovinud olla suhtes teiste meestega. Sellest ei tulnud muidugi midagi välja. Ma ei tundnud mitte midagi sellist nagu ma Matty vastu tundsin.

"Ma armastan sind ka."pomisesin ma suudluse vahele.

Tõmbasin Matty särgi tal üle pea ja viskasin selle põrandale. Ta tõmbas ka minu kampsuni ära, visates selle samuti põrandale. Suudlus muutus ühe tungivamaks ja ma teadsin, et me kumbki ei suuda enam peatuda.

"Geira, kas sa tahad seda teha?"küsis Matty.

"Jah, tahan. Lähme magamistuppa."

See oli parim öö mu elus. Ma ei kahetsenud sugugi, et sinna jäin.

***

"Sa õhetad täna näost kuidagi väga palju."ütles Alina, kui ma hommikul suure hilinemisega tööle jõudsin.

Me jäime Mattyga magama alles nelja nelja paiku. Kui äratuskell helises, lükkasin seda mitu korda, sest ma ei tahtnud Matty kõrvalt lahkuda. Hiljem end kodus korda seades olin nii uimane, et ma ei suutnud alguses midagi teha.

"Mis mõttes?"

"Kes see mees on su elus?"küsis ta muiates.

"Mh, ärme räägi sellest."

Riputasin oma tagi riidenagisse ja läksin kahe lapsega lastetuppa. Ühel hetkel kuulsin koridoris tuttavat häält.

"Tere! Ma tõin täna Carlo ära. Carolyn ei saanud täna ise tulla."

See oli Hannahi hääl.