"Hulluks olete läinud v? Mina ja maale?!!!" karjusin üle köögi. "Muu sind ei ohja juu" üles ema suhteliselt vaikselt. "Hommikul kell 9 hakkame minema" kuulsin ma veel alt. Lõin oma toa ukse pauguga kinni. Avasin arvuti. Kirjutasin Tessale: "Kle Vanemad saadavadki mu maale juu!!!!" "Ma ei usu et see ni hull on, aga internett võiks seal vähemalt olla juu." vastas Tessa paari minuti pärast. "Ei ole hull??? Mida ma seal tegema hakkan???"Kirjutasin vastu. Ma hakkasin juba vihaseks saama, kuigi olin seda juba varem. "Seal pidi juu mingi sinuvanune poiss olema juu. Äkki on hot!" Vastas Tessa, mis mind isegi natukene muigama ajas. "Ta on juu maakas, aga kle minu juurde viitsid?" küsisn teema vahetuse mõttes. "Ja su vanemad lubavad?" küsis Tessa küsimuse vastu. "Nad läksid vanaema juurde. Tule mul on pakkimisega abi vaja" Hakkasin ma juba vinguma. "Võtan midagi rahustavat ka kaasa?" "Ikka"
Juba logiski Tessa välja. Läksin rõdule. Panin ees ühe suitsu põlema ja jäin ootama. 10 minuti pärast tuligi Tessa väravast sisse.
Kuulsin uksekella. Jooksin treppist alla. Avasin ukse. Seal seisiski Tessa. Kallistasin teda. "Lähme üles." Ülesin ja tegime minu tuppa võidu. "Sul haiseb siin. Tegid suistu?" küsis Tessa kui ma toa ukse kinni panin. "Tegin, aga mis vahet seal on?" nähvasin ja tõstisn kohvri välja. Tessa oli juba mu arvuti kallal. Ta pani laulu. Ta pani Miley Cyrus - "Adore You" See on ta lemmik laul. Kui ref tuli laulisime me mõlemad päris kõva häälega:
"When you say you love me
know I love you more
and when you say you need me
know I need you more
Boy, I adore you, I adore you"
Viskasin lihtsalt enamus riideid kappist kohvrisse ja ega ma sinna midagi muud ei pannudki. Arvuti ma panen hommikul kotti ja olenki valmis minema, kuigi ma ei tea miks ma arvuti kaasa võtan, kui seal netti nagunii ei ole. Noo võibolla avaatan filmi või midagi. Siis oli minu kord laulu panna. Ma panin "Say Something" juba algusest peale ma laulsin:
"Say something, I'm giving up on you
I'll be the one, if you want me to
Anywhere I would've followed you
Say something, I'm giving up on you
And I am feeling so small
It was over my head
I know nothing at all
And I will stumble and fall
I'm still learning to love
Just starting to crawl
Say something, I'm giving up on you
I'm sorry that I couldn't get to you
Anywhere I would've fol..."
Kuid mu laulmise peatas auto põrin. Jooksin rõdule et vaatada mis teoksil. Oiei! Ema ja isa tulid koju. Panin ruttu laulu kinni ja käskisin Tessal vaikselt olla. Välisuks käis lahti ja siis kinni. Oli lühike vaikus ja siis kutsuti mind alla. Olin jõudnud vahepeal riided ära vahetada. Ma tegin väsinud näo ette ja kõndisin trepist alla.
Isa seisis seal väga vihaselt. Ema seisis ta taga, Sellise näoga nagu tavaliselt, kui isa vihane on."Sa oled jälle suitsetanud!!!" karjus isa vihaselt. "Ja siis?" küsisin ülbelt. "Sa tead mis sellele järgneb" Üles ema isa seljatagant. Ma ei teinud teist nägugi. Isa talutas mind teise tuppa. Käskis mul särgi seljast võtta ja põlvitada. Ta ei teinud seda. Isa lõi mind ja võttis mult ise särgi seljast. Ta surus mu põlvitama. Ta hakkas mu selga rihmaga peksma. Samalajal karjus ta et ma peaksin seda mitte tegema mja plaa plaa, kuid ma üritasin hoopis mitte karjuma hakkata, sest Tessa oli siiski üleval juu. Ta peksis mind u 10 minutit, kuni mu seljal olid pikad ja punased jäljed. Need tegid väga valu, kuid mu vanemad peavad aru saama, et see peksmine ei aita mul suitsetamist maha jätta. Kui isa oli toast läinud panin särgi selga tagasi. Hiilisin toast vetsu, et oma nägu korda teha. Viskasin endale külma vett näkku. Kui mu nägu enamvähem normaalne oli läksin üles tagasi. "On kõik korras?" sosistas Tessa, kui olin toa ukse taas sulgenud. "Ära mine ära. ma ei taha siin majas üks olla!" ülsin voodile istudes. "Ikkagi midagi juhtus" Ütles Tessa mule silma vaadates. Noogutasin vastuseks ja tõstsin särgi seljalt üles. Tessal jäi suu lahti. Ta kallistas mind ja samal ajal üles: "Ja sa ei taha ikka sinna maale minna" "Võibolla on sul õigus." ütlesin ma noogutades. Otsisin Tessale ka teki ja panin tule kustu.
"Rahel, ärka üles!!" kuulsin Tessa häält "kell on juba 8. Sa pead tunni aja pärast valmis olema." Raputas Tessa mind ikka edasi. Avasin lõpuks silmad. Tessa naeratas õrnalt. Ma oleks soovinud sama teha, aga ma ei suutnud. Mul oli liiga valus. Juba kuulsin alt karjumist. See oli isa. Enam ei olnud isegi aega mõelda. Ma jooksin kiiresti vannituppa ja panin vee jookma. See oli nagu tõestus et ma olen üleval. Pesin hambad ja kui ma vannitoast välja astusin lehvitas Tessa ja läinud ta oligi. Ta ronis rõdult alla.
Vahetasin riided ja jooksin trepist alla. "Rahel, kohe siia!" Kuulsin ma köögist. Ohkasin ja kõndisin kööki. "Sa ei lähe täna maale. See annab sulle liiga vabad käed" ütles ema kurjalt. Kehitasin õlgu ja kõndisin esikusse. Noo kui ei lähe siis ei lähe, aga kodus ma kaaa passima ei hakka. Panin tennised jalga ja kõndisin uksest välja. Ma ei jõudnud veel kaugelegi kui mu telefon helises. Ei noo muidugi ema. Ma ei viitsinud vastata ja kõndisin kodu poole....
