I choose..Both (Harry Styles, Zayn Malik)

1 osa - Ülikooli jõudmine & Tutvustus

"Kullake, vaata et sa siis ilusti õpid," ütles ema veel tund aega enne kohale jõudmist.

"Kuidas siis veel?" vastasin talle. Nimelt ma olen väga hea õpilane, lõpetasin kooli kuldmedaliga, ema on kogu aeg minust soovinud pigistada välja lollus ja sisse jätta tarkus ja see mida ta soovis oli ka üsna tavaline tema puhul.

Mulle tundus, et ema oli veel rohkem ärevil, kui mina ise, kuna ta ei püsinud üldse paigal! Kõigepealt soovis ta isaga kohad vahetada(Nad istusid lennikus üksteise kõrval) Isa oli küll imestunud ema äkilise soovi peale, kuid vahetas siiski. Natuke aega hiljem tahtis ema tagasi vahetada, kuid isa ei soovinud ning küsis "Mis sinuga lahti on?" "Mitte midagi!" vastas ema ning püsis natukest aega paigal. Kuid ma polegi teile öelnud, et meil on oma lennuk, selle kinkis meile meie rikas sugulane Emma Madison(Teda kutsutakse Madiks) Me pidime ka lennufirmast ühe lennujuhi otsima ning palkama, sest isa on küll õppinud lennuki juhtimist ja tal on load olemas, kuid ta ei taha eriti riskida. Meil on ka siin väike külmkapp kus leiab Limpa limonaadi, Kellukest, Valget klaari, Blue sheepi, Vett, Coca Colat ning ka paar jogurtit - banaani, maasika ja mustika oma. (Kõiki 2 tükki) Järgnevalt läks mu ema võtma veepudelit ning istus hoopiski mujale, jõi natuke vett pudelist ning viis selle külmkappi tagasi, nüüd ta istus mu selja taha, ning hetkel on seal istunud 10 minutit. Wow - uus rekord! Kuid ma polegi teile veel endast rääkinud -

Ma olen 18 aastane tüdruk nimega Chloe Swedenberg, minu ema nimi on Jennifer ja mu isa nimi Tom. Tom & Jennifer = Kuum, jaa tegelikult ka. Mul on enda koer nimega Steffi, kahjuks tema jääb nüüd pikaks ajaks ema ja isa hoolde. Minu lemmik soolane toit/söök on kartulipuder kotletiga, ning magustoit on marjakissel.. Nämm...Mu lemmik jook on Coca Cola, kuid ausalt ka ma joon seda megavähe, nii et mu hambad on korras. Aga rohkem ma joon vett, maitsetut vett. Blue Sheep on ka üsna hea ning samuti ka Valge Klaar. Minu telefoniks on Iphone 4s, kuigi tahaksin endale võimalikult kiiresti uut Samsung Galaxy S5, kuna mu Iphone ekraan on natukene katki ja minuni on jõudnud arusaamine, et Iphoned lähevadki kiiresti katki, kuid mul on ka Macbook Air ja see on megahea arvuti, soovitan soojalt. Mul on ka tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab 4, sain selle üsna hiljuti, just siis kui see välja tuli ja see on väga hea - soovitan.  Ma ei saa kurta oma perekonna raha üle, kuna ma pole kunagi tundnud vaesust, meie pere on kogu aeg rikas olnud. Kuid olgem ausad - Ma sooviksin tunda sellist tunnet, mis on olla vaene, kuid ma ei saagi seda kunagi tunda, sest isegi kui mu vanemad töölt ära tuleksid, saadaks Madi(Emma Madison) meile raha ja me oleksime ikka rikkad, ma olen proovinud olla vaene, nagu näiteks korraldasin iseendale kodus vaesuse kuu, kus ma vahetasin Iphone mingisuguse klapika vastu, ning Macbooki panin kapi otsa ja ma ei puutunud seda kuu aega! Tahvelarvutit mul siis veel ei olnud. Ma olen ka annetanud raha oma taskurahast, nagu näiteks vähihaigete laste jaoks jne. Enamasti 50 €, aga mõnikord ka rohkemgi, ei ma ei taha oma rahaga uhkustada, lihtsalt ma ei saa midagi teha, et me oleme rikkad. Koolis ma hoidsin koguaeg madalat profiili, ma ei ole olnud mingisugune popp tibi, ega ma ei ole olnud ka mingisugune pahanduste tegija, ma olin nohik - jah nohik. Vähemalt nii mind noriti, kuna ma lõpetasin ikkagist ju kuldmedaliga, mida keegi teine minu klassist ei teinud. Mul oli klassis ainult üks sõber - Nicole, kes läheb aga hoopis Hollandisse ülikooli, kuid me leppisime kokku, et ikka vahepeal ka räägime Facebookis, telefonis või Skypes.

Olin omas mullis, kui kuulsin hõiget "Kohal!" Hüppasin koheselt püsti ja vaatasin välja... See nägi välja nagu meie kodu-mõis. Lootsin kuskilti näha vaesust. "Emnn... Ema  kas see on kallis ülikool?" "Jah tibu, sa ju ometigist tahad õppida luksuslikus klassis." Mu nägu muutus roheliseks kapsaks ning kõrvad punaseks tomatiks- "MA JU SOOOVISIN VAESUST! " karjusin mõtetes, kuid siis tuli mulle meelde, et ega see ilus klassiruum nii hull polegi.. "Okei, tsau" karjusin vanematele ning võtsin kotid ja läksin, kuid... "Ooota? Me ju tuleme ka ikka su ühikatuba ja kaaslast vaatama?" "Kas ma lähen ühikasse ja mul on ühikakaaslane????" pidin peaaegu õnnest hulluks minema. "Jaaa, aga sviidist ühikas, kuid kas sa tütreke oleks tahtnud üksi olla, oota ma helistan.." "Eieieieiie, mulle meeldib nii." Kõigepeal vaatasime õues ringi, siin oli ülikool, üle tee minnes on seal tüdrukute ühikas, ning tüdrukute omast omakorda üle tee on poiste ühikas... Kuidas ma tean? Ma loen silte.. Jah - silte! Sebrad olid ilusti teede vahele pandud ja siin on ka kõnniteed! Siit paistis ka pargi moodi asi, nii et ma usun, et see ongi park. Vaatasin parki ning ema ütles "Ehk peaksime sisse minema?" Täpselt samal hetkel tuli meie juurde keegi punaste juustega poiss, kellel on tedretäpid ning ta surus kõigi kätt..

"Minu nimi on Robin" , "Meeldiv tutvuda, mina olen Chloe", "Meeldiv tutvuda, mina olen Jennifer" ja "Meeldiv tutvuda, mina olen Tom"

"Chloe, kas saaksid öelda oma perekonnanime?" küsis Robin. "Swedenberg" laususin, ise naeratus näol.

"Swedenberg?" "Jah, Swedenberg" ütlesin mina, ning mult kadus naeratus näolt, ma vaatasin kordamööda ema ja isa. "Minu paberi peal pole teie nime kirjas, seega ehk leidsite vale ülikooli?" Mu ema muutus kurjaks : "See on õige ülikool!" möirgas ta, nii et Robin ehmatas. Ma pidin äärepeal naerust ära lämbuma, kuna pidin ju seda ometigist kinni hoidma. "Mu ema on ikka COOL" mõtlesin ma omaette. "Ma teen paar kõnet" Ütles Robin ning läks eemale.

"See on õige ülikool" ütles ema.

"Äkki nad unustasid mu nime sinna kirjutada?" küsisin ma, kuigi teadsin, et see on 99 % võimatu, sest see ülikool on tasemel ja nende maine kaoks.

"Kas nad Chloe sisseastumis paberid said ikka kätte?" muretses isa.

"Meile tuli vastus ju, et nad said kätte ja kõik oli õige." vaidles ema vastu.

Õnneks jõudis Robin tagasi, kuna ma poleks tahtnud, et ema ja isa oleksid siin vaidlema hakanud.

Robin  : "Mis tulemused teie sisseastumis paberitel olid?"

Mina : "Maksimumpunktid sain."

Robin : "Siis ei saa kuidagi võimalik olla, et te mul siin kirjas pole!?"

"No miks siis ei ole kirjas!?" küsis mu ema väga pahase häälega.

Robin kutsus meid kaasa ja me läksime ülikooli direktori juurde, seal seletasime kõik ära, järgnevalt hakkas väga kõva vaidlus toimuma minu ema ning direktori vahel.

Direktor : "Meie pole Chloe Swedenbergi pabereid kätte saanud."

Ema : "Olete küll, kas te nüüd tahate öelda, et te ei soovi siia viielisi õpilasi?"

Direktor : "Kust te võtate, et me oleme need kätte saanud? Muidugi me soovime siia viielisi õpilasi!"

Ema : "Kust ja kust? Mulle tuli ju meil, et minu tütar sai maksimum punktid!" Mu ema nägu nägi välja nagu üleküpsenud tomat.

Direktor : "Aga näidake mulle seda meili."

Me näitasime meili ära, ning direktor otsustas saata veebipolitseinikule selle, et ta uuriks välja, kust kohast see meil tuli, üsna peagi tuli vastus ja see meil tuli....

---------------------------

See on siis "I choose..both" raamatu esimene osa.

Ärge pikka viha pidage, et ma kirjutada ei oska, sest see ikkagi 2 raamat :D

Teie liked, kommentaarid, jagamised tähendavad mulle tohutult palju ja aitavad mul edasi mõelda.

Hea kommentaar = Kallis kingitus.

xxKetzxx