Auto klaasid olid juba udused, ma ei tea, mida ta minuga teeb aga mu keha on nii kuum. Mul on nii raske hingata, kuid ma tunnen end nii hästi, pea käib pisut ringi ja süda kloppib nagu segane, just kloppib ta nagu tahab välja hüppata mu rinnust.
Ma naudin igat Erki puudutust ja isegi ei hakka mulle vastu, ma naudin seda.
Ta korra vaatas mu poole:
„Siin on nii kuum. Ma arvan, et võiksime riideid seljast kaotada."
Ja sel hetkel ta võttis oma jaki seljast, selga jäi tal vaid t-särk.
„Kas sa soovid, et ma aitaks sind, sul on kindlasti palav?“
Ta vaatab mind ja liigub lähemale. Just,kui ta on nüüd nii lähedal, jälle mu keha liigub nagu iseenesest talle lähemale, ta võtab mu jaki aeglaselt ära, ma värisen iga ta puudutuse peale, olen üleni kuum ja tema käed on samuti nii,et lausa tunnen tema soojust läbi oma särgi.
Ta vaatab mulle otsa oma põlevate silmadega sellise pilguga nagu ta tahaks mind ära süüa.
Just ta tahab mind ja mina teda, ma ei saa talle vastu hakata, sest me mõlemad tahame teineteist. Kuidas on see võimalik, kuid mu tahe teda puudutada on suur ja veel suurem on mu tahe teda tunda enda vastas.
Mu nööbid, ta nööbib neid lahti aeglaselt ning jälgib vahepeal mu nägu, kuidas ma punastan. Ma tunnen kuumalainet iga avatud nööbiga ning ta näeb mu paljast ihu ja lõpuks, kui ta on lahti nööpinud mu pluusi, istun tema ees vaid rinnahoidja väel.
Ma tahan teda, ma tahan näha ka tema paljast ihu:
„Nüüd on minu kord sind jahutada Erki!“
Ja ma roomasin temale lähemale, panin käed ta t-särgi alla ja aeglaselt tõstsin selle üles.
Appi tema keha on veatu, ma näen iga tema lihast. Tal on sixpack ja tema rinnalihased on veatud, tema päevitunud nahk. Appi, kas tõesti kellegil on nii ihaldusväärne keha.
Mul on häbi tema ees olla, nii nagu ma olen. Ma peaks end peitma.
Senikaua, kuni ma sõnaotseses mõttes jõllitasin tema keha, olin täiesti unustanud tema särgi ära võtta, jäin pooleli ja see ei meeldinud Erkile ta võttis mu kätest kinni ja tõmbas selle üle pea.
Ma ei suuda oma silmi temalt ära pöörata, vaatan teda ja mul ei saa küllalt.
Ta tõmbab mu endale sülle, olin nii lähedal talle,kui on see kitsas auto ning õnneks need udused klaasid varjasid. Siin on nii kuum, kuid ma ei taha tagasi oma istmele, ma lasin oma kehal teha, mida ta soovis ja mu mõistus oli täiesti udune. Ma ei suutnud mõelda, ma lihtsalt tundsin.
Suudlesin tema õlga, tema põske, tema laupa ja siis ta tõstis ühe oma käe mu piha ümber ja teisega tõmbas mu pead endale lähemale. Meie huuled puutusid õrnalt kokku ja sellest täiesti piisas, olin jälle tema valduses.
Ta mängis mu juustega, ta sasis neid ja sosistas mulle kõrva:
„Sinu huuled on nii pehmed, tahan neid veel. Nad maitsevad kui kevadised maasikad“
Mu mõtted on täiesti segamini, appi aidake mind, ma ei saa nii, ma kuumenen kohe üle....
Kuid ta ei tahtnud mind lahti lasta, ta suudles mind üha enam ja enam, ta puudutas mind õrnalt ja siis mu ingel muutus. Ma nautisin igat tema puudutust olin täielikus ekstaasis.
Ta õrnad puudutused asendusid tugevatega ja suudlused olid üha intensiivsemad, ma ei suuda midagi teha, mu keha on tema valduses.
See poiss, kes paistab kui ingel, on hoopis hunt lamba nahas ja just tema ajas mu pea sassi. Mu keha kuuletub vaid talle, ma pean kuidagi tema käest põgenema.
Ta on ohtlik seda ma mõistsin sel hetkel, kui ta lukustas uksed.
