The Demon Days [E.K]~Busan Prince Jimin/@K-L123

<2>666

Järsku pani keegi käed mu õlgadele.

Pöörasin ümber, see oli Chris.

"Hei, mis sa siin teed, ma arvasin et sulle ei meeldi päikseloojangud?" küsisin imestunult.

"Tegelikult, selles asi ongi, kus see päike sul praegu on? Ja noh, kui sa siin kivi peal nii vaikselt istud ,siis kes ei kasutaks võimalust ühe ilusa tüdrukuga rääkida?" Ütles kutt naerusuul

"Oeh, ära hakka" ,ütlesin itsitades.

"Mis siis? Midagi juhtus jah. Räägi välja." Mangus kutt

Vatasin maha: "Jah juhtus... juhtus see et... minu isa on haiglas."

"Oi, vabandust. Mis juhtus üldse?" päris Chris vaikselt.

"Noh, sa tead mu isa,

Cris segas vahele" üritas Caitlinit tagasi tuua."

"Jah," tundsin juba kuidas pisarad valgusid mul üle põse, kõik see ema jutt oli lihtsalt liig, peale isa jama.

Chris tuli lähedamale, ta kallistas mind. Tundsin end tema käte vahel väga turvaliselt. Ma ei nutnud enam.

"Kõik korras?" Samal ajal pühkis sõrmega mu pisaraid.

"Nüüd küll" vastasin ja hakkasin punastama

"Chris tule tuppa!" Hüüdis ta ema rannamajast
"Kohe" hüüdis Chris oma emale vastu.

"Tule, ma saadan su majani ära."

"Okei, aitäh"

Kõndisime vaikselt minu koduni. Rääkisime suvalistest teemadest, kuni jõudsime terrassini.

Chris vaatas mind oma pruunide silmadega.
Nendest silmadest oli võimatu mööda vaadata. Ta hakkas mulle vaikselt lähenema.

"Chris! Tule kohe tuppa!" Ja siis oli see hetk rikutud. Chris tõmbus eemale.

"Okei, no tsau siis!"

"Tsau!" Hüüdsin talle järgi.

Läksin tuppa mõtlesin endamisi:"kas ta tõesti tahtis mind suudelda?" Lasin selle mööda ja tegin külmkappi lahti võttsin sealt salati. Hakkasin siis trepist üles minema, vaatasin üles ja seal oli see poiss siniste hõõguvate silmadega. Ma pillasin salatikausi maha, vaatasin kausile järgi. Kõik oli laiali ja kauss oli kildudeks katki lennanud, vaatasin üles ja seal ei olnud taas kedagi ütlesin endale."Einoh hakkan vist segaseks muutuma, näen
hallutsinatsioone ja puha". Läksin klaasikilde korjama. Avastasin midagi väga
kummalist. Kauss oli purunenud täpselt 6 killuks.

"Mnjah, kes ei teaks et 6 on saatana number... veits creepy"

Korjasin killud üles ja viisin prügikasti, aknapeal olid sääsed kes moodustasid numbri 6

"Okei see on liig" mõtlesin endamisi.

Jooksin trepist üles oma tuppa. Jäin meigiga magama.
. . . . . .

Ärkasin äratuskella peale. Vaatasin kella kell oli 7:30 pesin hambad ära, tegin meigi ja panin jalga tumesinised teksad koos valge pika õhukese kampsuniga.

Läksin alla, sõin ja astusin uksest välja. Panin auto käima ja sõitsin kooli. Parkisin ära ja astusin kooli sisse. Läksin oma kapi juurde. Minu kõrval oli Milly ja teiselpool oli tühi kapp. Tegin kapiukse lahti ja nägin et Milly tuli mu kõrvale.

"Hei, sa näed hea välja." Ütles Milly

"Nagu sinagi." Ütlesin naeratades.

"Aga ma tahtsin sulle ühest asjast rääkida." Ma mõtlesin sellele, aga otsustasin et räägin talle ikkagi.